Parempoolsete hinnangul ei julge valitsus sotsiaalvaldkonnas vajalikke reforme ära teha. Selle semel võetakse vastu otsuseid, mis kulusid veelgi kasvatavad, kuigi riik laenab juba praegu iga päev ligikaudu viis miljonit eurot.

Sotsiaalminister Karmen Joller annab neljapäeval Riigikogule ülevaate, kuidas täidab valitsus Eesti riigi pikaajalise arengukava eesmärke sotsiaalvaldkonnas. „Minister tuleb rääkima, kui hästi kõik läheb. Tegelikult kasvavad kulud iga aastaga aina enam ja vahe kaetakse laenurahaga. Selle tagasimaksmine jääb meie laste kanda,“ ütles Parempoolsete sotsiaal- ja tervishoiukomisjoni juht Merle Raun.

Tervisekassa on aastaid elanud reservide arvelt ja jõuab valitsuse plaani järgi tasakaalu alles 2030. aastal. Kuidas, me täpselt ei tea, sest lahenduse leidmine on lükatud järgmise valitsuse kaela. 

Samal ajal ehitab valitsus tervishoidu uut bürokraatiat. Riigikogus menetletav sotsiaal- ja terviseteenuste ühendamise reform loob heaolupiirkonnad, koostöökogud, TERVIKud ja 231 terviseteejuhi ametikohta. Raun rõhutas, et ühtegi olemasolevat juhtimistasandit ei kao: “Taas on tegemist reformiga, mis vaid suurendab riigi eelarvepuudujääki. Kogukulu on ligi 64 miljonit eurot ja püsikulude katet pole.”

„Paljudes piirkondades napib perearste ja sotsiaaltöötajaid. Teejuhist pole kasu, kui tee lõpus pole kedagi vastu võtmas, sest kogu raha on ära makstud bürokraatidele. Inimene ei vaja koordinaatorit, vaid arsti,“ lisas Raun.

Parempoolsed rõhutavad, et Eesti sotsiaal- ja tervishoiusüsteem vajab kiirelt vähemalt nelja reformi. Perearsti rahastus muutuks kaheosaliseks: baasraha nimistu eest ja lisatasu tegelikult osutatud teenuste eest. Ravikindlustus tuleb säilitada, kuid süsteemi tuleb sisse kirjutada päris konkurents ja mõistlik omavastutus. Pensionide ja toetuste automaatne, majandusest sõltumatu kasv peatuks. Sotsiaaltoetused peavad muutuma senisest vajaduspõhisemaks, et raha ei kulutataks ära näiteks eurosaadikute ja tippjuhtide lastele.

„Abi peab jõudma nendeni, kes seda vajavad. Me ei saa laia pintsliga raha laiali jagada, sest nii jäävad tõelised abivajajad abita,“ sõnas Raun.