Parempoolsete volikogu,

6. juuni 2026

Head erakond Parempoolsed Volikogu liikmed! Head külalised! 

Me elame keerulisel ajal.

Eesti inimesi painab ebakindlus ja nad on tihti kaotanud usu helgemasse tulevikku. Parempoolsed soovivad seda muuta. Tahame tuua tagasi sellise riigi, kus inimesed teavad, et aasta pärast on nende elu parem kui täna.

Parempoolsed on juhtinud aastaid tähelepanu, et Eesti riigirahandus on lastud käest ja avaliku sektori kulutused vohavad piiramatult. Selle suurimaks sümptomiks on kontrollimatult paisuv riigivõlg, mida pidevalt kasvatades laenab valitsus juba iga kümnenda kulueuro. Kui riigi enda rahaasjad pole korras, siis on ka inimestel raske uskuda nii enda kui ka laste paremasse tulevikku. 

Poliitikud ei tohi lükata praeguseid probleeme järeltulevate põlvede kanda!

Tänaseks on riigieelarve jätkusuutmatu olukorra üle sügavat muret väljendanud nii Eesti Panga president, eelarvenõukogu kui ka südametunnistusega Rahandusministeeriumi ametnikud.

Kahetsusväärselt on Eesti kunagine edulugu kadumas ajalooannaalidesse. Oleme näinud kuidas korras riigirahanduse võib ära rikkuda paari valimistsükliga. Taasiseseisvumise järgselt esimese veerandsaja aasta jooksul peeti Eestit eeskujuliku riigirahandusega, eelarvetasakaalu järgivaks ning väga madala riigivõlaga riigiks. 

Kas te teate, millal oli Eesti riigieelarve viimati tasakaalus?

Aastal 2016! Päriselt! Viimased kümme aastat oleme elanud üle oma võimete.

Parempoolsetel on plaan!

Head volikogu liikmed, Parempoolsed ei vaata vaikides pealt, kuidas Eesti pikalt ja vaevaga ehitatud edulugu tänase valitsuse halbade otsustega maha mängitakse. Peame oma kohuseks pakkuda 2027 a. riigikogu valimiste valimisplatvormis välja lahendused Eesti riigi rahakoti korrastamiseks ja kulutuste vähendamiseks, targaks riigireformiks ning majanduse taaskäivitamiseks.

Juba kaks kuud tagasi tegid Parempoolsed algust riigikogu valimisprogrammi koostamisega, mille peamisteks eesmärkideks on kindlustada Eesti julgeolek ja kasvatada eestlaste jõukust. Jõukuse kasvamiseks vajame pikaajalist ja kordades kiiremat kasvu võrreldes vana maailma riikidega. Praegu on Eesti arengutempo isegi oma lähematest naabritest aeglasem. Kahjuks.

Täna arutab Parempoolsete volikogu kaheksat esimest valminud teemaprogrammi ning pakub välja lahendused, kuidas Eesti majandus hoogsalt kasvama panna.

Esiteks. Me peame looma atraktiivse ettevõtluskeskkonna Eesti inimestele.

Parempoolsed usuvad ettevõtlikku inimest, vaba turgu, ausat konkurentsi ning õhemat riiki ja kiiret asjaajamist. Need on väärtused mille eest me seisame! Riigi ülesanne on luua keskkond, kus ettevõtlik inimene saab tegutseda, investeerida ja kasvada. Kahtlemata on ettevõtlus riigi arengu peamine vedur ning ilma tugeva majanduseta ei ole võimalik lahendada ühtegi teist ühiskondlikku probleemi.

Teiseks. Suurema jõukuse tagab liigsetest piirangutest ja regulatsioonidest ning kõrgest maksukoormast vaba ühiskond, kus saab areneda majandus ja mis võimaldab inimestel saada suuremat palka. Samuti laekub riigieelarvesse läbi tugeva majanduse rohkem makse, mis võimaldab jõudsalt aidata ka tõelisi abivajajaid.

Kolmandaks. Viimaste aastate maksufestival on toonud Eestisse ülikõrged tarbimismaksud. Praegune 24-protsendiline käibemaks teeb Eesti inimeste elu kallimaks ja pidurdab majandust. Parempoolsed soovivad seda olukorda muuta. Meie eesmärk on viia samm-sammult käibemaks tagasi 20 protsendi peale järgmise nelja aasta jooksul. 

See maksumuudatus kasvatab inimeste ostujõudu ning jõukust. Samuti paneb see piduri kõrgele inflatsioonile ja aitab ettevõtetel kasvada. Kahtlemata tõstab käibemaksu alandamine Eesti ettevõtete konkurentsivõimet ja suurendab eksporti.

Neljandaks. Eesti energeetika vajab ideoloogiliste loosungite asemel kainet, majandusseadustel põhinevat juhtimist. Parempoolsete eesmärk on täielik tehnoloogianeutraalsus ning lõpetada tuleb valitsuskabinettides võitjate valimine. Turul peavad võrdsetel alustel konkureerima kõik tootmisviisid: tuul, päike, tuumaenergia, põlevkivi, gaas või ka salvestuslahendused. 

Ainult vaba konkurents surub tootmiskulud alla ja tagab tarbijale ausa turupõhise hinna. Me lõpetame lühinägeliku, vaid ühe valimistsükliga piirduva asendustegevuse ja loome riigile pikaajalise, 40 aastase teaduspõhise planeerimishorisondi. Me suurendame pakkumist ja lammutame bürokraatia. Käivitame energiainvesteeringute „kiirtee“, kus riik on arendajale partner, mitte takistaja – bürokraatlikud planeerimisprotsessid peavad lühenema aastatelt kuudele.

Me ei mängi Eesti energiajulgeolekuga. Põlevkivijaamad jäävad strateegiliseks reserviks seni, kuni turule on jõudnud uued juhitavad võimsused. Kahtlemata vajab Eesti majandus ja suurenev elektritarbimine tuumajaama hiljemalt 2040. aastaks, mis tagab meile vajaliku baaskoormuse katmise. Pikas vaates tagab tuumajaam koos majanduslikult soodsaima päikese- ja maismaa tuuleenergiaga, kiiresti käivituvate juhitavate reservjaamadega ning salvestuslahendustega meile madalaima elekrihinna. Samuti reaalse energiajulgeoleku!

Viiendaks. Uuendusi riigi reformimisel ei tohi karta. Eesti peab taas teravaks lihvima digitiigri nüriks muutunud hambad ja viima senise e-riigi järgmisse etappi. 

Parempoolsetel on ambitsioon ja julgus välja pakkuda järgmise põlvkonna visioon Eestile kui maailma esimesele AI-põhisele riigivalitsemise mudelile, kus tehisintellekt on kõigi Eesti inimeste teenistuses: tagades vabaduse, jõukuse ja kodaniku jaoks läbipaistva ning märkamatult toimiva riigi. Olen seisukohal, et uue põlvkonna riigivalitsemise mudel – AI-riik on peamine võimalus efektiivse, bürokraatiavaba ja õhukese riigi loomiseks. Nutikalt tehisaru kasutades on võimalik automatiseerida menetlusi, sihistada toetusi ning parandada tervishoidu ja haridust. 

Kuuendaks. Parempoolsete rahvastikupoliitika ei toetu ühele võluvitsale. Sündimust ei saa me osta ainult toetustega. Vananevat ühiskonda ei saa päästa kõigest sisserändega ning tööjõupuudust ei tohi lahendada eesti keele arvelt. Eesti vajab inimesi, kes tahavad siin töötada ja õppida eesti keelt. 

Meie lahendus on terviklik: noorel perel peab olema lihtsam saada kodu ja lapsi, pere peab saama ise oma töö- ja hoolduskorraldust valida, tark ränne peab olema juhitud ja sisserändajalt panust nõudev. Samuti peavad inimesed elama kauem tervena ja iseseisvalt.

Seitsmendaks. Parempoolsed pakuvad välja tervishoiusüsteemile tervikliku reformi, mis annab patsiendile rohkem valikuvabadust, lühendab ravijärjekordi ja loob ausa konkurentsi. Meie lahendus ei põhine uutel maksudel ega suuremal riiklikul kulutamisel. Pakume mitmest allikast koosnevat rahastusmudelit, kus riiklik rahastus, mõõdukas omaosalus, tervisekontod ja erakindlustus töötavad koos. Nii muutub süsteem tugevamaks ja on paremini valmis nii elanikkonna vananemiseks kui ka erinevateks kriisideks.

Miks me vajame alternatiivi lodevale eelarvepoliitikale?

Parempoolsed peavad oma kohuseks pakkuda välja lahendused Eesti riigi kulutuste vähendamiseks ja riigirahanduse korrastamiseks. Just eelarvekriis on Eesti riigi esmane väljakutse, mille lahendamiseks astutud sammud aitavad pidurdada ka Eestis vohavat euroala üht kiireimat inflatsiooni.

Eestile pole hoiatavaks näiteks mitte üksnes Kreeka, vaid ka meie lähinaaber Soome. Soome väga tugev eelarvepositsioon muutus vaid paari aastakümnega Põhjala riikidest kõige probleemsemaks. 

Soome riigivõla kiire kasv on Eestile selge ohumärk: Soome võlg on kasvanud 2008. aasta finantskriisi eelselt 33%-lt pea 89%-ni SKPst – kulud kasvasid tuludest kiiremini ja puudujäägi katmine riigilaenuga sai tavapäraseks rahastamisviisiks. Suurim probleem ei valitse üksnes kõrges võlatasemes, vaid ennekõike püsikulude katmises laenuga. 

Kas pole tuttav olukord? 

Soome jättis küll 20 aastat tagasi rasked kärpeotsused tegemata ja lasi riigieelarve kulud isevooluteed, kuid meie saame nende vigadest veel õppida!

Põhja-Euroopa riikides levinud sotsiaalriigi mudel on osutunud ka Soomele ülejõukäivaks ning riigi kulutuste kiiret kasvu on vedanud ennekõike sotsiaalkaitse ja tervishoiu järjest paisuvad kulud. Soome praegune parempoolne valitsus on olukorra tõsidust mõistnud ning asunud päästma riigirahandust ja rakendama võlapidurit. Soome peaminister Petteri Orpo valitsus viib läbi ulatuslikke kärpeid eesmärgiga stabiliseerida riigivõlg 2027. aastaks. Riigieelarvet kärbitakse kokku suurusjärgus 10 miljardit eurot, keskendudes suurimatele kuluallikatele: sotsiaaltoetuste ja tervishoiukulude koomale tõmbamisele.

Mida me näeme aga Eestis?

Peaminister Kristen Michal pole pidanud isegi vajalikuks reageerida Eesti Panga presidendi Madis Mülleri ettepanekule sõlmida erakondade-ülene kokkulepe riigieelarve puudujäägi vähendamiseks.

Reformierakonnal on lihtsalt ükskõik!

Reformierakonna juhitud valitsus pole astunud ühtegi sammu riigirahanduse korrastamiseks – vastupidi, veel juuni keskpaigas näeme kuidas riigikogu võtab vastu selle aasta lisaeelarve. Mitte negatiivse – kokkuhoide jõustava lisaeelarve, millele on ühiskondlik ootus, vaid hoopis pillava lisaeelarve. Sellega suurendab valitsus selle aasta kulusid 27 miljoni euro võrra. Lisaeelarve tegelik mõju on veelgi hullem, sest lisaks kulutuste suurendamisega lükatakse mitmekümne miljoni euro jagu kulusid edasi järgmistesse aastatesse. Need kulud ei kao mitte kuskile, vaid tehakse lihtsalt 2028. aastal ja hiljem.

Reformierakond ei kavatsegi riigi kulusid koomale tõmmata. Nad tahavad oma lastele jätta vaid ülepaisutatud sotsiaaltoetused ning suured võlad. 

Riigi ees seisvate eelarveprobleemidega tuleb tegeleda kohe täna, mitte lükata neid järgmiste valitsuste kanda! 

Meil Parempoolsetena lasub vastutus töötada välja uus parempoolne plaan Eesti tulevikuks! Nagu ma korra juba mainisin, Parempoolsed ei kavatse Eesti riigi kriisi viimist lihtsalt vaikides pealt vaadata.

Just oma plaani esimesi värskelt ahjus valminud peatükke me täna arutama hakkamegi. Aga raske töö seisab veel ees: Parempoolse, eduka, jõuka Eesti järgmised peatükid vajavad endiselt kirjutamist.

Lugupeetud erakonnakaaslased ja külalised. Parempoolsed on oma tööd alustanud ning tulemust tasub oodata. Juba juuni teisest poolest kuni sügiseni välja hakkame avalikustama oma töö esimesi põhjalikke tulemusi.

Aitäh ja soovin Teile jõudu tööle!