Parempoolsed on valmis arutama erakondadeülest eelarvepuudujäägi vähendamise kokkulepet, kuid tahavad, et see ei jääks vaid sõnadeks paberil.

Eesti Panga president Madis Müller on teinud kõikidele Eesti erakondadele ettepaneku sõlmida Soome eeskujul kokkulepe riigieelarve puudujäägi vähendamiseks. Parempoolsed kiidavad Eesti Panga presidendi algatust, kuid soovivad näha konkreetseid samme parlamendierakondadelt.

“Parempoolsed on rääkinud juba 2023. aasta riigikogu valimiskampaaniast, et pidev võlgu elamine peab lõppema ning riigieelarve tasakaalu suunas liikuma,” rõhutas Parempoolsete esimees Lavly Perling. “Oleme kaotanud ühe valimistsükli, olukord on läinud veelgi hullemaks.”

“Muidugi oleme endiselt samal seisukohal. Seetõttu rõhutame, et kuna valitsus on juba praegu koostamas lisaeelarvet, peab eelarvepuudujääk vähenema juba selle koostamisega. Lisaeelarve peab kulusid kokku tõmbama. Vastasel juhul pole kokkuleppel mõtet, sest Reformierakond ja Eesti 200 näitaks, et see jääb vaid ilusateks sõnadeks paberil,” lisas Perling.

Parempoolsetele on Perlingu sõnul oluline ka sügisel koostatava riigieelarve liikumine väiksema puudujäägi suunas: “Riigirahandus ei saa endale lubada, et sarnaselt 2023. aasta riigieelarvele kirjutavad kõik parlamendierakonnad sinna sisse oma ilusad kingitused, millega on tore valimistele vastu minna. See on vastutustundetu.”

“Kutsume kõiki kolleege teistest erakondadest lauda käima, kuidas meid eelarveaugust ilma järjekordse maksufestivalita välja tuua. Kindlasti ei poolda Parempoolsed maksude tõstmist, vaid ainult kokkuhoidu,” sõnas Perling.