Eesti on digiriigina teinud suuri edusamme, kuid tehisaru revolutsioonis oleme maha jäämas. Tallinnal on võimalus suunda muuta ja tõusta Euroopa tehnoloogiakeskuste tippu, kui rakendame tehisaru julgelt, läbimõeldult ja inimesekeskset juhtimisfilosoofiat järgides.

„Tehisaru laiem kasutuselevõtt loob uut tüüpi töökohti, toob siia talente ja investeeringuid ning tõstab linna konkurentsivõimet,“ ütles Parempoolsete Haabersti esinumber ja AI-ettevõtja Lembit Loo. „Kui Tallinn tahab olla tõeline tehnoloogialinn, peab linn ise olema nutikas. Me peame rakendama tehisaru seal, kus see aitab inimest ja muudab tõhusamaks linnajuhtimist.“

Parempoolsed teevad ettepaneku laiendada ja rakendada olemasolevat nutika linna sandboxi – koostöökeskkonda, kus ülikoolid, ettevõtted ja linn saavad koos katsetada ning juurutada tehisintellektilahendusi näiteks planeeringutes, ehituslubade menetlemises, sotsiaaltoetuste haldamises ja liiklusvoogude juhtimises reaalajas. Lisaks luuakse andmepõhine juhtimiskeskus, mis koondab teenuste reaalaja andmeid ning toetab linnajuhtide otsuseid prognoosimudelite abil.

„Tehisaru saab muuta linnaelanikule nähtamatu ametnike töö kiireks ja läbipaistvaks,“ selgitas Loo. „Ehituslubade menetlemise aeg väheneks kordades, sotsiaaltoetused jõuaksid täpsemalt abivajajateni ja liiklus oleks optimeeritud reaalajas. Kodanik ei pea enam ootama – vastused tulevad kohe.“

Tallinna tehisaru-programm tuleb siduda riikliku Kratt AI strateegiaga ja Euroopa Liidu tehisintellekti määruse raamistikuga, et vältida dubleerimist ja tagada läbipaistvus, vastutus ja skaleeritavus. Koostöös ülikoolide ja erasektoriga tuleb koordineerida teadusprojekte, luua standardid ning meelitada siia tipptasemel talente ja kapitali.

Selged ja mõõdetavad eesmärgid on edu eelduseks. “Kiire ja sisuka tegutsemise tulemusena jõuame aastaks 2027 järgmiste tulemusteni: vähemalt pool Tallinna linnateenustest kasutab tehisintellekti otsustus- või analüüsitoena,” märkis Loo. Laiendatakse nutika linna sandboxi koostööplatvormi ning luuakse andmepõhine juhtimiskeskus, mis võimaldab poliitikate ja investeeringute mõju simuleerida enne nende elluviimist. Nii kujuneb Tallinnast esimene linnajuhtimise intellekti rakendav linn Euroopas.

Eesmärk ei ole tehnoloogiline võidujooks, vaid inimkeskse ja vastutustundliku linnajuhtimise mudel, kus tehisintellekt tõstab ametnike otsustusvõimet ja vähendab rutiini. Tehisaru ei asenda inimest, vaid tugevdab tema rolli otsustajana – see on inimese ja masinintellekti partnerlus, mis muudab linna targaks mitte ainult tehnoloogiliselt, vaid ka sisuliselt.

Usaldus on nutika linna alus. Kõik AI-põhised otsused peavad sündima inimese osalusel (human-in-the-loop) ning olema selgitatavad, auditeeritavad ja avalikkusele usaldusväärsed, et tehnoloogia tugevdaks demokraatlikku vastutust, mitte ei õõnestaks seda. Tallinnas kujundatakse eetiline disainiraamistik, mis muudab läbipaistvuse innovatsiooni mootoriks, mitte piduriks.

„Tehisaru ei tohi muutuda nähtamatuks võimuks, vaid peab jääma tööriistaks, mis suurendab kodaniku vabadust ja vähendab ebavajalikku halduskoormust,“ rõhutas Loo. „Tõeline innovatsioon algab usaldusest – ja usaldus sünnib läbipaistvusest.“