Riigikontrolli järeldused kaitsekulude kasutamise kohta on sedavõrd karmid, et nõuavad kaitseministrilt veenvaid vastuseid veel tänase päeva jooksul. Ammendavate selgituste andmata jätmisel peab Hanno Pevkur ametist lahkuma.

„Kui kaitsevaldkonna eelarve kasvab hüppeliselt, on ka korruptsiooniriskid paratamatult suuremad. Kaitse on oma olemuselt suletud süsteem ja suletus tähendab väiksemat läbipaistvust ning suuremat kuritarvituste ohtu. Just seepärast peab poliitiline juhtimine kindlustama ka süsteemsed riskide maandamise meetmed. Täna on küsimus, kas see töö on üldse tehtud,“ ütles Parempoolsete esimees Lavly Perling.

Perlingu sõnul tuleb kaitseministril esiteks selgitada, milliseid konkreetseid ennetus- ja kontrollimeetmeid on rakendatud, et vältida nii inimlikke eksimusi kui pahatahtlikku süsteemi ärakasutamist. „Kui sisekontrolli, mitmesilma-printsiibi ja tsiviiljärelevalve toimimist ei ole tagatud, on tegemist poliitilise juhtimise läbikukkumisega,“ lisas ta.

Teiseks tuleb kaitseministril vastata, miks ei ole Riigikontrollile tagatud täielikku juurdepääsu vajalikele dokumentidele. „Tsiviilkontroll on demokraatliku riigi alus. Ukrainas loetakse kaitse-eelarvega sahkerdamist riigireetmiseks – sama suhtumine peab kehtima ka meil. Kaitsevaldkond ei saa pugeda õigusriigi eest peitu,“ rõhutas Perling.

Parempoolsed leiavad, et kui kaitseminister ei suuda nendele küsimustele ammendavalt vastata, tuleb tal poliitilise vastutuse korras ametist lahkuda. „Riigikaitse vajab usaldust ja selgust. Kui vastuseid ei ole, ei saa ka usaldust olla,“ märkis Perling.

Riigikontrolli täna avaldatud audit paljastas kaitseministeeriumi valitsemisalas töökorralduse ja finantsarvestuse segaduse. Audit tõi esile lepingupartneritele tehtud ekslikud maksed kümnete miljonite eurode ulatuses, samuti 10 miljoni euro suuruse ettemakse, mille tasaarveldamine on veninud juba kaheksa aastat. Riigikontrolli hinnangul viitavad need näited ja hulk muid probleeme süsteemsetele vigadele kaitseministeeriumi valitsemisala rahakasutuses.