Avaldame Parempoolsete siseringi uudiskirja Logi 160. numbri “Riiklikud maksud on kohalike valimiste teema” erandkorras täis mahus – teema on oluline ja ajad erakordsed. Kui soovid sama teravat analüüsi igal nädalal enda postkastis näha, siis tule siseringi: https://parempoolsed.ee/sisering/

Kui miski on liiga hea, et olla tõsi…

Valitsusest kõlavad rõõmusõnumid: raha jätkub jälle kõigeks ja kõigile, tõusevad palgad ja kosuvad pensionid. Logi toimetus pühendab majandusprognooside avaldamisele järgnenud veidratele sündmustele terve tänase numbri. Esmalt mõned tähelepanekud:

1. Seda raha ei ole. Praegu olevat üle 800 miljonit, ent juba tuleval aastal tõuseb eelarvepuudujääk praeguste plaanide kohaselt ligi kahe miljardi kanti. Ehk et enne oli kõik puudu, praegu on kõik puudu ja ei ole ka ette näha, et lähiajal midagi üle oleks.

2. Nad teevad seda jälle. Mäletatavasti lubas Reformierakond Riigikogu valimiste eel tõsta politseinike, päästjate, tervishoiutöötajate ja õpetajate palku ning pensione, umbes sama pakuti ka Eesti 200 programmis. Faktist, et tegelikult sellisteks kulutusteks ilma mahukate maksutõusudeta raha ei jätku, ei kõssanud kumbki partei sõnakestki.

3. Otsitakse patuoinast. Kristen Michal on viimastel päevadel püüdnud väita, et senised maksutõusud on kõik puha sotside süü, justkui oleksid sotsid üksi valitsenud. See on muidugi jama.

3. Laenuga tõstetud palkadel ja pensionitel on valus kuumakse. Tänavu läheb intressikuludeks umbes 200 miljonit eurot, nelja aasta pärast sama tempot jätkates juba 400 miljonit. Need summad ei tundugi riigieelarvega võrreldes teab mis suured, AGA: “Selle aasta esimese kuue kuuga olid meie laenuteenindamise kulud riigieelarves juba umbes 1,2 miljardit eurot, mis on võrreldav meie tervishoiukulutustega,” ütles tööandjate keskliidu juht Hando Sutter ERR-ile. See lööb juba pragu eelarvesse korraliku mõlgi, mingist laenukoormuse suurendamisest ei peaks rääkimagi.

4. See lubadus ei pruugi täituda. Kohalikud valimised toimuvad enne, kui riigieelarve kokku pannakse, ehk et mingit kindlust nende uhkete lubaduste täitmise osas pole ega saagi olla. 

Kui Reformierakonda ja Eesti 200 tabavad valimistel tagasilöögid, võivad nende ridadest laiali pudeneda ka Riigikogu liikmed, mis tähendab, et muudatuste tegemiseks ei pruugi valitsusel hääli kokku tulla. 

5. Palk peab seisma kindlal jalal. Muidugi on õpetajad, politseinikud, päästjad, meedikud väärt palgatõusu. Samamoodi ka kassapidajad, kalurid, treialid ja joogainstruktorid. Eesti keskmine palk on ilma mingi kahtluseta vana Euroopaga võrreldes liiga väike. Tõsiseltvõetav palgatõus seisab aga tugeval eelarvelisel alusel, mitte ei tule valimiseelse hädalubadusena, et reitinguid toetada. Kui palgatõusuks tegelikult raha pole, siis võetakse see palgatõus juba lähimal ajal maksutõusuna tagasi.

Ettevõtjatel on õigus

Samal päeval, kui valitsus juubeldas eelarvest leitud vaba raha üle, esitas Tööandjate Keskliit oma ettepanekud, kuidas majandus kasvule keerata ja rahandus korda teha. Valitsuse ja ettevõtjate sõnumid erinesid nagu öö ja päev, justkui oleks tegemist mõne teise aja või teise riigiga.

Tööandjate ettepanek oli selge: indekseeritud kulud tuleb külmutada, riigi majapidamiskulusid kärpida. Kui Parempoolsed paari aasta eest soovitasid indekseeritud kulud – pensionid, toetused, kõrgemate ametnike palgad – külmutada, oli meid kerge välja naerda, väideti näiteks lausa, et me vihkame pensionäre, mis on muidugi täielik demagoogia. Nüüd ütlevad valitsusele samu sõnumeid Eesti olulisimad tööandjad. 

Igaks juhuks kordame oma mõtteid: sotsiaalkulude, sh pensionite indekseerimine tuleb peatada, sest muidu jõuab Eesti eelarve seisu, et peame IMF-ilt abi paluma. Koos IMF-i abiga saabuvad Eestisse aga ka uued otsustajad, ja siis pole enam juttu külmutamisest, vaid juba pensionite kärpimisest nagu masu ajal Kreekas. Seda ei saa me kuidagi lubada, eakate heaolu on meile äärmiselt oluline.

Tööandjate mõttepaberis leidus veel kaks olulist tähelepanekut:

1. Tohutu “kärpimise” käigus on valitsussektori kulud tänavu läinud aastaga võrreldes hoopis 580 miljoni võrra tõusnud.

2. Eesti maksukoormus moodustab SKT-st 36,7%. See on ainult umbes 5 protsendipunkti vähem kui kõrgete maksudega Skandinaavia riikidel, kes näevad praegu kurja vaeva, et makse madalamale tuua. Siinkohal peaksime õppima teiste vigadest.

Riiklikud maksud on kohalike valimiste teema

Maksutõusud ja keskvõimu kulude kontrollimatu kasvu tõstsid kohalike valimiste põhiteemaks võimuerakonnad, hakates maksumaksja raha eest rasvaseid valimislubadusi jagama.

Keskvõim mitte ei tõsta ainult ise makse, vaid survestab ka omavalitsusi sama tegema. Kohalikule võimule kehtestatakse uusi ülesandeid, mille täitmiseks peavad linnad ja vallad ise raha leidma – kohalikke makse kehtestades. Näiteks kaotati just sel eesmärgil maamaksu tõstmise piirangud.

Viimaste kuude maksutõusud on tabanud iga majapidamist – need vähendavad inimeste vabadust otsustada, mida oma rahaga teha. Maksusurve on viinud raskustesse ka paljud ettevõtted, nii mõnigi on pidanud uksed sulgema. See tähendab töökohtade kadumist ja kohaliku elu kängumist.

Kokkuvõtlikult, maksutõusud on vähendanud kohalike omavalitsuste otsustusvabadust, Parempoolsed sellega rahul ei ole. Mõjusaim otsustusõigus peab olema inimesel, seejärel kohalikul võimul. Keskvõimu sekkumine peab jääma minimaalseks.