Rahandusministeeriumi värsked prognoosid näitavad: Eesti hinnad kasvavad kiiremini kui kuskil mujal Euroopas, samal ajal vindub kogu meie majandus languse piiril. Põhjuseks on valitsuse võimetus riigi rahandusega toime tulla.
Swedbanki hinnangul tuleb ligi pool Eesti hinnatõusust tõstetud ja lisatud maksudest. Kui mullu prognoosis Rahandusministeerium selle aasta majanduskasvuks 3,3 protsenti ning tänavu kevadelgi prognoositi kasvuks veel 1,7 protsenti, siis tänaseks on valitsuse tegevuse tulemusel majanduskasvu prognoos kukkunud vähem kui ühe protsendi kanti. Samuti on vabalanguses tarbijate kindlustunne, mis püsib kolmandat aastat järjest ajaloolises madalpunktis. “Valitsuse poliitilise küündimatuse maksavad kinni Eesti inimesed oma ostujõu kaotamisega,“ ütles Parempoolsete juhatuse liige Andrus Kaarelson.
Euroalal on inflatsioon taandunud kahe protsendi juurde, Eestis püsib see Rahandusministeeriumi ennustuste kohaselt enam kui viie protsendi tasemel. Keskvõimu kulud viimase kuue aastaga kasvanud 70 protsenti, samal ajal kui majandus on kasvanud ainult 45 protsenti. Eelarvepuudujääk, mis tänavu maksutõusude arvelt ajutiselt väheneb, paisub juba järgmisel aastal prognoosi järgi nelja protsendini SKT-st ehk ligi kahe miljardi euroni. “See ei ole kaitsekulude küsimus, nagu valitsuse liikmed muudkui väidavad. Tegelik probleem on see, et sotsiaalkulud, riigiametnike palgad ja valitsemiskulud kasvavad kontrollimatult,“ rõhutas Kaarelson.
Selle valguses tuleb peaminister Kristen Michali lubadust, et kohe-kohe hakkavad kõigi palgad kasvama, majandus lööb õitsele ja elu läheb pauguga käima, pidada küüniliseks valeks. “Praegu ei ole aeg, mil riigipalgaliste töötajate tasusid tõsta ja riigieelarve reegleid painutada. Keskvõimu kulud peavad majanduse võimekusse ära mahtuma, kõik kulutused, mis seda ületavad, teevad kõiki tööinimesi otseselt vaesemaks,” hoiatas Kaarelson.
Parempoolsed pakuvad lahenduseks kolm otsust:
Maksude langetamine: tulumaks 18 protsenti, käibemaks 20 protsenti, automaks tühistada.
Kulude kärpimine: sotsiaalkulude indekseerimise peatamine, valitsemiskulude vähendamine.
Laenuralli lõpetamine: laenu ei tohi võtta igapäevakulude katteks, vaid ainult investeeringuteks.
„Tulumaksu tõusu ärajätmine, mida valitsus püüab näidata tohutu vastutulekuna inimestele, ei paranda praegust pilti mitte kuidagi. Eesti majanduse taastamine eeldab, et valitsus lõpetab riigiaparaadi üle võimete elamise. Makse tuleb langetada ja kulusid kärpida,“ rõhutas Kaarelson.
