Oleme saanud endale hooliva linnavalitsuse, mis hoolib meist meie endi raha eest rohkem kui me sooviksime. Sarnaselt riigile käib ka Tallinnas lapsehoidjalinna arendamine, sekkutakse kohtades, kus poleks vaja sekkuda ja pärsitakse munitsipaalettevõtete kaudu vaba konkurentsi.
Keskerakonna kukutanud koalitsioonilt parempoolset poliitikat lootnud tallinlased peavad taaskord pettuma, sest sisulist muutust linnajuhtimises nägude ja nimede vahetus kaasa pole toonud. Seekordne tagasilöök puudutab siis Tallinna tänavavalgustuse hooldamise munitsipaliseerimist. Isegi Keskerakonna ajal selles valdkonnas toiminud vaba turg, kus ettevõtted hankel osaledes teenusepakkumise nimel konkureerisid, leidis praeguse linnavõimu käe läbi oma kurva lõpu. Kas mõne sotsiaalpopulistist linnajuhi peas küpseb ka juba mõte tõelise hoolivuse märgiks kusagil pidulikult mõni munitsipaalpood avada, näitab aeg. Õnneks on valimised lähenemas, nii et väga palju nad ehk enam korda saata ei jõua.
Ma ei ole kursis konkreetse hanke vaidlustuse sisuga, kuna see pole riigihangete registrist kättesaadav. Kuid sellest sõltumata oleks hanke venima jäämisel tulnud leida ajutine lahendus, mis oleks taganud teenuse säilimise võimaliku tähtaja ületamise korral. Pikendada ajutiselt lepingut praeguse teenusepakkujaga või leida ajutiselt mõni muu töövõtja. Kui linna õigusteenistus leiab, et olemasoleva lepingu pikendamiseks pole ühtegi head lahendust, siis tuleb leida järjekorras vähem hea ja see ellu viia, mitte valida kõige halvem lahendus linna poolt ettevõtluse kaaperdamise näol. Endiselt on ju olemas võimalus, et hankevaidlus saab lahendatud ja võitja saab katkestuseta töö üle võtta. Maailm ei jääks ka seisma, kui näiteks pool augustikuud ei vahetataks Tallinnas välja ühtegi läbipõlenud pirni. Me saaksime hakkama, ausalt. Jutt käib ainult hooldustööde hankest, lampide sisse-välja lülitamist see ei puuduta.
Seega teenuse mitte ajutiselt vaid püsivalt Tallinna Linnatranspordi AS-le (TLT) suunamine oli praeguse linnavalitsuse põhimõtteline otsus. Samamoodi otsustas Keskerakond kunagi luua Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskuse ja hävitada konkurentsi pealinna prügiveoturul. Meenutuseks, et enne ametist kõrvaldamist jõudis Edgar Savisaar lisaks LiPole asutada ka Tallinna oma panga – Eesti Ühistukapital. Hea ikka, kui on linnas piisavalt asutusi, kuhu erakonnakaaslasi ametisse saab määrata. Kahjuks pole see mentaliteet Keskerakonna võimult kõrvaldamisega kusagile kadunud. Valdav osa Tallinna äriühingute nõukogude liikmeid on endiselt koalitsioonierakondade esindajad, kellest osadel pole antud valdkonnaga mingit puutumust.
Ma sooviks linnakodanikuna teada, mis hanke vaidlustamise tingis ja miks selle lahendamine nii kaua aega võtab? Kui see oli ebapädevalt koostatud hange, mille sai vaidlustada nii, et see tuli lõpuks tühistada, siis kas keegi selle saamatuse eest ka vastutab? Või koostatigi hange selliselt, et saaks vaidlustuse taha pugedes teenusepakkumise linna kätte tuua? Millised kulud kaasnevad sellega TLT-le? Kindlasti on selleks vaja palgata juurde töötajaid ja ma ei usu ka, et TLT-l on olemas vastav masinapark. Ühistranspordi kontaktvõrgu hooldamiseks on neil mõned platvormtõstukid, kuid need on mõeldud trammi- ja trolliliinidele ja ei pruugi laternapirnideni üldse ulatudagi. Lisaks saab nendega tõusta ainult otse üles, ehk siis peaks auto seisma otse posti all. Ma ei tea, kas TLT-l on olemas ka pirnivahetuseks sobivad korvtõstukid, millega saaks lambipirnidele ligi ka kaugemale sobivasse kohta pargitud auto pealt. Või plaanitakse need nüüd maksumaksja raha eest soetada või rentida? Kindlasti on see tehnika ja need spetsialistid olemas ettevõtetel, kes igapäevaselt selles valdkonnas tegutsevad ja neid tulekski kasutada.
Ärme ehita Eestist väikest Hiina Rahvavabariiki, kus näiteks suur osa autotehaseidki riigile kuuluvad. Riigi ja linna ülesanne on luua keskkond, kus toimiks vaba turg ja konkurents, et ettevõtlus areneks, majandus kasvaks ja inimeste jõukus suureneks ning hoolitseda sihitud toetustega selle eest, et keegi maha ei jääks. Riik või kohalik omavalitsus ei peaks maksumaksja raha toel ettevõtjatele ebaausat konkurentsi pakkuma. Me kogesime okupatsiooni ajal, kuhu riigikapitalism viib ja saime aru, et ei soovi seda enam kunagi tagasi. Nüüd ei tohi seda lihtsalt unustada.
Parempoolsed leiavad, et Tallinna Linnatranspordi AS-i võiks hoopis erastada. Linn ei pea pakkuma transporditeenust, selleks on meil transpordiettevõtted. Trammitaristu võiks vast jääda linna omandusse Keskkonna- ja Kommunaalameti hallata, aga trammiliinide opereerimisele saaks kuulutada samamoodi välja hanke nagu saartevahelisel praamiliiklusel. Mujalt Euroopast leiab rohkelt näiteid, kus trammiliine haldavad eraettevõtted, nii et Tallinnas oleks see ka kindlasti tehtav.
Arvamuslugu ilmus Äripäevas 13.06.2025: https://www.aripaev.ee/arvamused/2025/06/13/indrek-luberg-tanavavalgustuse-munitsipaliseerimine-oli-linnavoimu-pohimotteline-otsus
