Tallinna abilinnapea Madle Lippus lubab taskukohase eluaseme nimel turule sekkuda ning kehtestada arendajatele uusi kohustusi, Parempoolsete hinnangul on tegemist täiesti vale suunaga.
Parempoolsete juhatuse liige Indrek Luberg peab sellist plaani turumoonutuseks, mis ei lahenda probleemi, vaid süvendab seda. „Kui õpetajal või päästjal pole võimalik Tallinnas kodu osta, tuleb vasakpopulistlikul linnavõimul vaadata peeglisse. Eluasemehinnad pole kasvanud mitte arendajate ahnuse, vaid linnavõimu ja valitsuse tekitatud takistuste pärast. Planeeringute venimine, tehniliste nõuete kuhjumine ja linnapoliitikute kontrollihimu on muutnud kodu soetamise isegi keskmise sissetulekuga inimese jaoks peaaegu võimatuks,” ütles Luberg.
Uuringu järgi on Tallinnas üle 50 000 inimese, kelle eluasemekulud ületavad mõistliku piiri. Sellele tuginedes kavatseb linnavalitsus välja töötada mehhanismi, millega arendusi saab lubada vaid siis, kui teatud osa elupindadest jääb odavamate hindade juurde.
Luberg meenutas, et see ei ole esimene kord, kui Tallinn liigub turuloogika lõhkumise suunas. „Tasuta transport, tasuta lasteaiakohad, valgustuse hooldamise munitsipaliseerimine, nüüd kinnisvaraturu reguleerimine – kõik need sammud on osa ühest suuremast mustrist. Selle asemel et keskenduda hästi juhitud linnale, eelistatakse pakkuda näilist hoolivust, mille tulemuseks on kehvem teenus kallima hinna eest,” märkis Luberg.
Lubergi hinnangul ei too arendajatele seatavad lisakohustused mitte odavamat kinnisvara, vaid tõstavad hindu kõigile ostjatele. „Kui arendajalt nõutakse, et osa kortereid peab müüma odavamalt, siis tõstetakse ülejäänute hinda. Lõpuks maksab selle kinni see noor pere, kes tahab osta kodu ilma soodustingimusteta – täishinnaga. See ei ole õiglane ega mõistlik.”
Täpselt nagu üle võlli keeratud keskkonnanõuded ja -maksud on tõstnud uute autode hinnad viimaste aastatega mõnel puhul kuni kahekordseks, kergitavad ebamõistlikud regulatsioonid ka kinnisvara hinda. “Meenub Parempoolsete majandustunnis kuuldud lugu, kuidas poolest kõrgusest avatud seintega parkimiskorrusele nõutakse tipptasemel ventilatsioonisüsteemi, see on täiesti ebavajalik lisakulu, mis kergitab otseselt kinnisvarahindu,” kritiseeris Luberg.
Sotsialistlik sekkumine kasvatab ka ebakindlust investorite seas. Investeeringud elamuehitusse väheneksid, kahandades sedakaudu ka uue kinnisvara pakkumist. “Selle asemel et soodustada uute elamispindade rajamist, hakkaks linn neid takistama,” nentis Luberg. Kõige tipuks jääb arusaamatuks, kuidas kavatseb linn neid kohustuslikke odavaid kortereid just abivajajatele suunama hakata. “Kas selleks korraldatakse loterii? Või hakatakse linnavalitsusest eraldama korteriostu lube,” imestas ta, “ja kas siis loteriivõitjad saavad oma võidu kohe turuhinnaga rahaks teha?”
Parempoolsed pakuvad lahenduseks, et Tallinna linnavõim kõrvaldaks esmalt kitsaskohad, mis turu loomulikku toimimist takistavad, laseks arendajatel rohkem ehitada ja seeläbi kinnisvara hinda langetada. See tähendab Parempoolsete vaatest kiiremaid planeeringuid ja vähem kõikvõimalikke kitsendusi ja norme.
Ehitushinnad kasvavad iga kuu umbes 1%, sest ehitus muutub uute normide lisandudes järjest keerukamaks. Uusi nõudeid tuleb pidevalt nii seadustest kui ka omavalitsustest ning isegi kui need on eraldi võttes asjakohased, tõstavad need kogumina ehitushindu inflatsioonist kiiremini. Probleemiks on tervikpildi puudumine – keegi ei halda, kui palju nõudeid lisandub ja kui palju need kokku ehitushindu mõjutavad. Kuna norme on nii palju, pole nende ükshaaval tühistamine otstarbekas – lahendus oleks reeglistiku tagasi viimine 2018. aasta tasemele.
“Avaliku võimu roll on kujundada selline keskkond, kus inimesed saavad ise hakkama. Valitsus peab soodustama majanduskasvu, et inimeste sissetulekud suureneks, mitte ise täiendavate maksutõusudega hindu kergitama. Ebamõistlike piirangute kaotamine muudab kodude hinnad soodsamaks. Meil on vaja asjalikku linnajuhtimist, mitte ideoloogilist eksperimentaalpoliitikat,” rõhutas Luberg.
