Igati mõistlik, et vanglat tühjana ei hoita. 600 vangi toomine Rootsist ehk riigist, kus ei ole jõukude üle kontrolli kehtestamisega just kõige paremini hakkama saadud, on huvitav lahendus, mis väärib kaalumist ja kindlasti ka kõige teravamate küsimuste läbi arutamist. Kaks suurt küsimust ja rida väiksemaid ootavad endiselt vastuseid.
Majanduslik mõõde – arvutused peavad olema avalikud
Kui maha arvestada kogu otsene ja kaudne kulu, mis kaasneb uute töökohtade loomise, inimeste väljaõppe, tõlkimise ja lisamenetlustega, siis kui suur on see majanduslik kasu, mis kaalub üles kõik riskid, mis on karmid ega ole lõpuni maandatavad?
Neid arve peab avalikkusega jagama, mitte saladuslooriga katma. Lõpuks puudutab see, et Rootsist tuuakse Eesti vanglasse 600 meessoost vangi, kõikide turvatunnet.
Ka vanglarendi riskianalüüs peab olema läbipaistev ja avalik. Praeguseks ei ole inimesed saanud vastuseid reale küsimustele, mis ei puuduta pelgalt ainult nende turvatunnet, vaid objektiivselt turvalisust ja omavad mõju inimeste igapäevaelule.
Need küsimused puudutavad rahvusvahelise õigusega sobivust külastamise ja siin suhete tekkimise osas. Samuti kaebeõigusega kaasnevat ressursikulu või riikide taustakontrollide praktikate erinevusi ja kvaliteeti. Pole ka selge, mis saab 400 juurde võetavast ametnikust pärast selle vajaduse kadumist.
Kuna menetlusi tuleb juurde, tekib küsimus, kas ongi plaan praeguses majanduslikus olukorras veelgi suurendada avalike teenistujate hulka. Kui ei, kas siis näiteks kaebemenetluse rakendumisel pikenevad kõikide teiste juhtumite menetlustähtajad?
Kokkuvõttes tasub edasi arutada ja arvutused avaldada, sest just protsessi läbipaistvus tõendab kõige paremini, kui suur on majanduslik kasutegur ning kas see ikka kaalub kogu kulu ja riski üles.
Pealegi on siiani riigijuhtimistasandil juhtunud, et raha võetakse maksumaksjatelt ära, aga sinna, kuhu lubatakse, see ei jõua. Seega, kui palju, kuhu ja kuidas on seda tulu planeeritud?
Igati mõistetav, et PPA tahab arestimaja, kapo lisaressurssi julgeolekuriskide maandamiseks, vanglateenistus lisaressurssi tõlkide, koolituste ja värbamiskulu katteks. Eeldan, et kohe tulevad küsimused ja soovid ka teistelt õiguskaitseasutustelt.
Seda, mis pärast riskide maksimaalset maandamist tuluna alles jääb ning kuidas seda kasutatakse, peavad näitama ministrid.
Arvamuslugu ilmus Eesti Päevalehes 11.06.2025: https://epl.delfi.ee/artikkel/120383821/lavly-perling-rootsi-vangidega-seotud-arvutusi-tuleb-avalikkusega-jagada-mitte-saladuslooriga-katta
