Parempoolsete juhatus tutvus Reformierakonna ja Eesti 200 koalitsioonileppega ning leidis, et tegemist ei ole sisulise juhtimisdokumendi, vaid formaalse paberiga, mille kandev eesmärk on õigustada koalitsiooni võimul püsimist kuni sügiseste valimisteni.
„See ei ole uus koalitsioon ega uus koalitsioonilepe. Kolmas võimulepe kolmandal valitsemisaastal ja ikka samade erakondade vahel – see ei tekita usaldust ega anna ühiskonnale kindlustunnet,“ ütles Parempoolsete esimees Lavly Perling.
Parempoolsete juhatus on seisukohal, et avaldatud dokument ei paku lahendusi Eesti ees seisvatele probleemidele. Tegevusprogramm on ideetu ja formalistlik, samas kui ühiskond ootab põhimõttelisi muutusi juhtimises. Dokumendis ei sisaldu ainsatki viidet plaanidele, kuidas riigirahandus korda teha ja eelarvepuudujääki vähendada. Lepingu vähesed uued ideed muudab tühiseks asjaolu, et ainsalgi ettepanekul ei ole rahalist katet: raha hakatakse otsima alles riigieelarvet kokku pannes.
Parempoolsete juhatus juhib tähelepanu, et tõenäoliselt ei jää ka see koalitsioonilepe viimaseks – pärast kohalikke valimisi võib Reformierakond taas partnerit vahetada ja esitleda järgmist “uut algust”. Riigikogu koosseisu matemaatikast tulenevalt on ilmne, et tänase valitsuse aeg sisulise poliitikaga tegelemiseks on äärmiselt piiratud. Koalitsiooni nõrk ühiskondlik toetus viitab vältimatule ebaõnnestumisele lähenevatel kohalikel valimistel ning seega on ebatõenäoline, et see valitsus järgmise aastani vastu peab. Tegemist on ajutise kooslusega – vahevalitsusega, millel pole ei rahva mandaati ega sisemist kindlust, et järgmiste Riigikogu valimisteni vastu pidada.
Parempoolsed rõhutavad, et Eestil on vaja tõsiseltvõetavat valitsust, kes suudab viia ellu sisulisi uuendusi: vältida inimeste edasist vaesumist, tõsta majanduskeskkonna konkurentsivõimet ja tagada Eesti julgeolek. Selleks on Parempoolsed esitanud Riigijuhtimise kava, mis näeb ette maksukoormuse vähendamist, keskvalitsuse kulude piiramist ning omaosaluse suurendamist tervishoius ja hariduses. Selle kava rakendamine looks eeldused püsivaks ja kiireks majanduskasvuks ja Eesti inimeste ostujõu tõusuks.
