Maksutõus ei ole paratamatus, vaid valik. Ja see on halb valik. Tarkade otsuste elluviimisel ja laristamise lõpetamisel on maksulangetus teostatav.
Valitsus teatas äsja ametlikult, et juulis jõustuv 24-protsendine käibemaksumäär, mis pidi olema ajutine, jääbki kehtima. Veel aasta tagasi kinnitati, et tegemist on ajutise kriisilahendusega – nüüd raiutakse see koormis Eesti pere rahakotti.
Tegelikkuses tähendab see otsus, et keskmine Eesti inimene jääb vaesemaks. Ja mitte riigikaitse huvides, vaid selleks, et valitsus saaks katta oma kontrolli alt väljunud igapäevakulusid.
Seda tunnistatakse kaudselt isegi ametlikus retoorikas – kuigi maksutõuse põhjendatakse julgeolekuga, jõuab kogu sellest nn julgeolekumaksust kaitseministeeriumi eelarvesse vaid 27 protsenti. Ülejäänu läheb vanaviisi ära – kontrollimatult paisuvate igapäevakulude katteks.
Inimeste vaesumine ei ole seega paratamatus – see on valik. Ja see on halb valik.
Meie siht peab olema hoopis vastupidine – Eesti inimesed peavad saama jõukamaks. Me suudaksime paremat poliitikat tehes saada ühe põlvkonna jooksul üheks maailma jõukaimaks rahvaks.
Parempoolsete eesmärk on tõsta Eesti majapidamiste netoväärtust nii, et jõuame vähemalt Taani ja Soome vahele. Aga selle tulemuseni ei vii meid suuremad maksud ja paisuv avalik sektor, vaid töö ja ettevõtluse soodustamine, inflatsiooni ohjeldamine ja selge majanduskasvu strateegia.
Selleks tuleb muuta praegust vasakpoolset kurssi – kiirelt ja otsustavalt. Eesti peab saavutama püsiva ja naabritest kiirema majanduskasvu. Inflatsioon peab olema pikaajaliselt madalam kui majanduskasv, et inimeste ostujõud kasvaks, mitte ei kahaneks. Tööjõu- ja tarbimismakse tuleb tuntavalt vähendada.
Maksutõusud ja riigi ülekulude katteks laenuraha turule paiskamine on praegu kõige suurem inflatsioonimootor. Valitsus ise hoogustab hinnatõusu, mille mõju maksavad kinni tavalised inimesed. See peab lõppema.
Tarbimismaksude tõusud – automaks, aktsiisitõusud ja käibemaks – tuleb tagasi pöörata. Tulumaks tuleb langetada 18 protsendile ja käibemaks taas 20 protsendile.
Sotsiaalmaksule tuleb kehtestada lagi nelja keskmise palga tasemel, et karistamine ei algaks edukusest.
Dividendide topeltmaksustamine väikeinvestoritele tuleb lõpetada, et soodustada kapitali kogumist ja investeerimist ka tavainimese poolt.
Me ei saa lubada endale maksupoliitikat, mille justkui ainus eesmärk on eelarveaukude lappimine aina uute maksutõusudega. See on laisk majanduspoliitika, mis lämmatab ettevõtlust ja pidurdab jõukuse kasvu.
Just seda me praegu näeme – 2025. aasta riigieelarve kulud tõusid 617 miljoni võrra, kuigi valitsus rääkis „jõhkratest kärbetest“. Veelgi hullem: hoolimata maksutõusudest võetakse tänavu veel 930 miljonit eurot laenu.
Avaliku sektori kulud on viimase viie aasta jooksul kasvanud ligi 60%, samas kui maksutulud 50% ja palgad 40%. Kui me seda trendi ei peata, jääme alati ühe sammu taha – maksukoormus tõuseb, elatustase mitte.
Täna on riigieelarve kulud oma tuludest umbes aasta võrra ees. Selle vahe saab kinni panna ikka kulude kärpimise, mitte uute maksudega.
Kui me ühiskonnana lepime praeguse maksutõusuga, ei ole põhjust üllatuda, kui järgmine koormis juba uksele koputab. Seda kõike saab vältida ainult siis, kui me otsustame pöörata tagasi kogu maksutõusudeni viinud äraspidise, vastutustundetu loogika.
Täpselt selle jaoks panime kokku oma Juhtimiskava. Kui valitsusel endal ideid ei ole – ja kolmandal valitsemisaastal koostatav kolmas koalitsioonileping, mida tehakse juba mitmendat kuud näitab selgelt, et neid ei ole – siis meie tuleme appi. Võtke ja viige ellu, Eesti inimeste elujärge parandavad ideed on tegelikult olemas!
Arvamuslugu ilmus Eesti Päevalehes 15.05.2025: https://epl.delfi.ee/artikkel/120377720/parempoolne-makse-tuleb-eestis-langetada-mitte-tosta-kaibemaks-olgu-20-protsenti-ja-tulumaks-18-protsenti
