Parempoolsed kutsuvad valitsust keerama tagasi homme jõustuvat elektri aktsiisitõusu, kuivõrd Eestis on elekter juba praegu konkurentsivõimetult kallis.

Asjaolu, et Eestis on elekter umbkaudu kaks korda kallim kui näiteks Soomes või Rootsis, kahjustab Eesti ettevõtete rahvusvahelist konkurentsivõimet ning seab Eesti inimeste elujärje ränga surve alla.

„Elektri aktsiisi tõus 45% võrra ajal, mil elekter on Eestis juba niigi kallis, on vastutustundetu, läbimõtlemata samm,” ütles Parempoolsete aseesimees Siim Kiisler. “Elektri hinna täiendav maksustamine on kõige rumalam koht, kust valitsuse tulusid võiks otsida.”

Alates 1. maist tõuseb elektriaktsiis seniselt 1,45 eurolt 2,10 euroni megavatt-tunni kohta. Samuti tõusevad ka diislikütuse, maagaasi, vedelgaasi ja teiste kütuste aktsiisid. Bensiiniaktsiis jääb mais veel samaks, kuid tõuseb alates 1. juulist viis protsenti ja kasvab samas tempos veel kolm aastat järjest.

Maksupoliitika peab toetama majanduskasvu, mitte seda pärssima. Elektrihinna kasv mõjutab negatiivselt absoluutselt kõiki – alates suurtööstustest kuni tavainimesteni, hinnatõus jõuab kõigi kaupade ja teenuste hindadesse.

„Riigi kulutused on kontrolli alt väljas,” tõdes Kiisler. Selle asemel et neid koomale tõmmata, maksumaksja raha kokku hoida, püütakse tema sõnul maksutõusudega tekkinud auku paigata. “See pole jätkusuutlik ega aus lähenemine. Eesti ei vaja rohkem makse, vaid targemat eelarvepoliitikat ja efektiivsemat riiki,” märkis ta.

Et kallis elektri hind alla tuua, tuleb see Kiisleri sõnul esmalt valitsuse tasandil eraldi eesmärgiks võtta – kui keegi sellega sihipäraselt ei tegele, siis pole ka tulemusi loota. Kõige kiirema leevenduse tooks uus välisühendus Soomega, ehk et Estlink 3 tuleb ehitada valmis praegu seatud tähtajast, 2035. aastast tunduvalt kiiremini.