Kristen Michali valitsuse kava tõsta avaliku sektori palku ajal, mil riigi kulud kasvavad niigi jätkusuutmatu kiirusega, võlakoormus paisub Euroopa rekordtempos ja maksutõusud pärsivad majandust, seab ohtu Eesti kaitsevõime.

„Reformierakond ei ole eelmise Riigikogu valimiste järel lahvatanud ühiskondlikust raevust midagi õppinud. Selle asemel, et teha raskeid, kuid vajalikke otsuseid, minnakse jälle maksumaksja rahaga valimistel hääli ostma, olgugi, et lubaduste täitmiseks tegelikult raha pole,“ ütles Parempoolsete juhatuse liige Andrus Kaarelson.

Mitme viimase valitsuse lubatud “jõhkrate kärbete” asemel on riigiaparaat hoopis paisunud, näiteks pärast 2023. aastat enam kui 600 inimese võrra. „Nüüd siis veel ka palgatõus. See pole enam ainult halb juhtimine – see on süsteemne vastutustundetus,“ iseloomustas Kaarelson. Pealegi on Eesti avaliku sektori palgad on juba pikemat aega tõusnud kiiremini kui erasektoris.

Parempoolsed rõhutavad, et kui mõnel üksikul ametikohal on turupõhine vajadus suurema palga järele, siis on see juhtimisküsimus, mille saab lahendada praeguse palgafondi piires, vajadusel inimesi koondades. Poliitiline hoiak peaks aga välistama igasuguse palgatõusu avaliku sektori gruppide kaupa.

„Praeguses julgeolekuolukorras peaks kogu riiklik pingutus minema kaitsekulude suurendamisele. Selle asemel surutakse eelarvet palgatõusudega sügavamasse miinusesse, rahastatakse seda uute laenudega,“ ütles Kaarelson. „Eesti võlakoormuse kiire kasv tähendab üha suuremaid intressimakseid, mis omakorda ohustavad suutlikkust pikaajaliselt rahastada kaitsevõimet.“

Kui Reformierakond jätkab senist valitsemislodevust – ei tõmba riigi kulusid kokku, teeb valimiste eel taas “kingitusi” ja laseb eelarve defitsiidi 4,5%-ni –, tähendab see, et valitsus peab järgmiste aastate jooksul igal aastal juurde laenama umbes kaks miljardit eurot. Selmoel toimetades tõuseb kahekordistub Eesti võlakoormus kümne aastaga, jõuab 47 protsendini SKT-st.

“Praegu toimuv on esimene samm „kreekastumise“ poole, Eesti maksevõimetuse suunas,” tõdes Kaarelson. „Vastutustundlik eelarvepoliitika ei ole valik, vaid hädavajadus. Me ei tohi aastate kaupa võlgu elada lihtsalt sellepärast, et Reformierakond tahab enne valimisi lubadusi jagada,“ rõhutas Kaarelson.

Parempoolsed kutsuvad valitsust üles avaliku sektori palgatõusu välistama, külmutades riigitöötajate palgad vähemalt kolmeks aastaks. Teiseks tuleb alustada avaliku sektori koondamiste ja kulude kokkuhoiuga.