Rööpad on olemas, tuleb julgemalt mõelda ja need Viimsi ning Tallinna elanike hüvanguks kasutusele võtta.
Tallinna linnaliiklus on viimastel aastatel olnud pidevas kriisis. Autode hulk kasvab jätkuvalt kiiremini, kui teedevõrk seda võimaldada suudab, õnnetuste arv kasvab. Liiklusummikud on saanud normaalsuseks ning linnavalitsuse püüdlused olukorda leevendada on olnud ebaefektiivsed. Ühistransport on justkui olemas, ent ei paku konkurentsi isikliku auto mugavusele ja kiirusele.
Rööbastransport on Tallinna jaoks hädavajalik arengusuund, kui tahame vältida täielikku liikluskaost. Rongiühendus annaks ka võimaluse tõsta ühistranspordi kvaliteeti, mis uuringute järgi on peamine argument, miks inimesed ühistransporti kasutavad.
Tasuta ühistransport pole oma eesmärki täitnud ega ole ka suutnud ka autostumist pidurdada. Vastupidi, uuringud kinnitavad, et kvaliteet ja kiirus on need, mis panevad inimesi valima ühistransporti auto asemel. Rong ei peatu fooride taga ning on võimeline ka tipptunnil saavutama linna mõistes ulmelisi keskmisi kiirusi kümnetes kilomeetrites tunnis. Võrdluseks – trammi kiirus Tallinnas on keskmiselt 13 km/h, bussidel veelgi vähem.
Raudtee infrastruktuur Tallinna ümber on olemas, näiteks Miiduranna sadamast saab mööda rööpaid Ülemistesse, sealt Kristiinesse ja Balti Jaama. Esmapilgul tundub suur ring, kuid ajaliselt on hoopis väga suur võit, Viimsist võiks saada näiteks Kristiine keskuse juurde 25 minutiga.
Rongiliikluse edulood maailmas näitavad, et kiire ja kvaliteetne rööbastransport muudab oluliselt linnade liikuvust ja elanike elukeskkonda. Jaapanis töötab kuulus Shinkansen kiirrongisüsteem, mille täpsus ja kiirus on eeskujuks kogu maailmale. Taani ja Rootsi koostööprojekt Öresundi sild, mis ühendab Malmö ja Kopenhaageni, on näide sellest, kuidas rongiliikluse arendamine võib tuua kaasa majanduslikku kasvu ja suurendada tööalast liikuvust.
Ka Viimsi elanike jaoks oleks kiirem ühendus linnaga hädavajalik. Praegu kulub Viimsist sellesama Kristiine Keskuse juurde jõudmiseks tipptundidel sageli kuni tund aega. Rongiühenduse loomise juures on üks oluline argument ka raha – kuna rööpad on juba olemas, on vaja ümber ehitada vaid mõned pöörangud, peatused, ülesõidud ja ühendused. Investeeringi oleks miljonites, mitte miljardites, nagu aeg-ajalt jutuks võetav Tallinna metroo maksma hakkaks.
Muidugi ei pruugi rongiliini rajamine minna probleemideta. Rail Balticu terminal, mis oleks ideaalne keskus uue liini teenindamiseks, ei pruugi selleks valmis olla. Lisaks võib bürokraatlik vastuseis ning soov vältida täiendavat tööd tuua kaasa viivitusi või isegi projekti torpedeerimise. Samuti võivad ennast ohustatuna tunda ka metrooentusiastid ning kunagi ei saa ka välistada NIMBY aktiviste, kes kindlasti projektis mõne lärmamist vääriva aspekti leiaks.
Siiski on aeg mõelda pikaajaliselt ja julgelt. Rongiliin Viimsist Kristiine ja Balti Jaamani pole lihtsalt mugavus, vaid praktiline lahendus, mis võiks muuta Tallinna liikuvust ja elukeskkonda oluliselt paremaks.
Arvamuslugu ilmus Eesti Päevalehes 09.04.2025: https://epl.delfi.ee/artikkel/120369313/henrik-aavik-rongiga-viimsist-kristiinesse-25-minutiga-see-on-voimalik
