Parempoolsed nõuavad negatiivse lisaeelarve koostamist ning kõigi riigieelarveliste kulude kärpimist, et viia riigi eelarve vastavusse USA tollitariifide kehtestamise järel nõrgeneva majanduskasvuga.

„2025. aasta eelarve on rajatud soovmõtlemisele. Rahandusministeeriumi suvine prognoos, mille järgi peaks Eesti majandus kasvama 3,3% ja nominaalkasv ulatuma lausa 7,1 protsendini, on praeguses olukorra selgelt liiga optimistlik,“ ütles Parempoolsete juhatuse liige Andrus Kaarelson. „Tegelik olukord viitab, et majanduskasv jääb sel aastal vaevu 1% kanti või isegi alla selle.“

Eelarves prognoositakse riigi tulude kasvuks 5,2% ja kulude kasvuks 3,5% võrreldes 2024. aastaga, need numbrid ei arvesta tegelikkust. Kaarelsoni sõnul on ilmne, et selline optimism suurendab survet edasistele maksutõusudele.

Enne USA tollide kehtestamist 25. märtsil prognoosis Eesti Pank, et Eesti majanduse reaalkasv jääb sel aastal laialdaste maksutõusude tõttu tagasihoidlikuks — umbes 1,5 protsenti. Eile pärast tollide kehtestamist tõdes keskpanga ökonomist Rasmus Kattai, et majanduskasv jääb veel umbes poole protsendipunkti võrra nõrgemaks.

„Reformierakonna valitsuse tegevusetus, võimetus riiki juhtida ja kulusid kokku hoida vähendab majapidamiste netosissetulekuid ja kiirendab hinnatõusu,“ tõdes Kaarelson. „Eesti Panga ja Swedbanki hinnangud kinnitavad, et Eesti majanduskasv jääb loodetule alla. Kui lisame siia USA tollipoliitika mõjud ja Euroopa Liidu võimalikud vastumeetmed, siis on selge, et riik ei saa jätkata kulutamist, justkui midagi ei oleks juhtunud.“

Kattai on rõhutanud, et globaalne hinnatõus võib survestada keskpanku intressimäärade langetamise plaanidest loobuma, mis omakorda vähendab tuge majanduse taastumisele. Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina sõnul halvendab nõrgenenud välisnõudlus Eesti ekspordiväljavaadet ja pidurdab majandust.

„Valitsus ei tohi jätkata enesepettusega. Me vajame adekvaatset reaktsiooni olukorra muutumisele ja vastutustundlikku tegutsemist,“ rõhutas Kaarelson. „Parempoolsed ootavad valitsuselt kiiret tegutsemist negatiivse lisaeelarve koostamisel ning ülepaisutatud kulutuste kärpimist.“ See käib tema sõnul niihästi küsitava kasuteguriga teenuste ja toetuste kui ka indekseeritud sotsiaalkulude kohta. Kõik asjad, mis ei ole otseselt seotud riigikaitsega ja mis ei teeni Eesti konkurentsivõime parandamist, tuleb jätta kõrvale.