Reformierakonna valitsus riigistab maksumaksjate kulul Enefit Greeni, olles varem ise Eesti Energia tükkideks jaganud ja oma otsust kõvasti kiitnud. See näitab vähegi pädeva plaani täielikku puudumist.
Investoritele tehakse ülevõtupakkumine hinnaga 2,68 eurot aktsia kohta, millele lisandub 27% suurune preemia. Tegemist on ca 41% kõrgema hinnaga kui aktsia ajalooline madalpunkt. „See on väga helde pakkumine. Reaalsuses maksab selle kinni Eesti maksumaksja, kelle raha eest kaetakse investorite kahjum ning Eesti Energia kontserni ebaõnnestunud ärimudeli risk,“ ütles Parempoolsete juhatuse liige Andrus Kaarelson.
Valitsus põhjendab Enefit Greeni tagasiostmist kontserni laenuvõimekuse parandamisega. Tegelikult on madala krediidivõimekuse põhjustanud Reformierakonna varasemad otsused – Eesti Energia tükkideks jagamine, põlevkivienergeetika jätkamine ilma rohetehnoloogia ja võrguärideta. Olgugi, et Elektrilevi eraldamise plaan teoks ei saanud, tekkis hulk segadust ettevõtte tuleviku osas. „Sama erakond, kes kontserni lagundas ja börsile sundis, tuleb nüüd maksumaksja raha eest vigu parandama,“ märkis Kaarelson.
Rahvusvaheline reitinguagentuur Standard&Poor’s alandas Eesti Energia reitingu tasemele BB+, mis tähendab rämpsu ehk väga piiratud ja kalli laenuvõimalusega ettevõtet. Ilma rohetehnoloogia ja võrguärideta ei rahasta Eesti Energia enam ükski pank. „Nüüd, kui see on lõpuks valitsusele kohale jõudnud, tahetakse kontsern uuesti kokku panna. Sihitu rähklemise käigus raisatakse ära hulk maksumaksja raha,“ rõhutas Kaarelson.
Peale selle on tema sõnul näha, et peaminister ei suuda ka pärast sotside välja viskamist valitsust juhtida: koalitsiooni aluslepingus lubatud riigiettevõtete erastamise asemel hakatakse hoopis eraettevõtteid riigistama. “Tundub, et iga minister ajab oma rida ning koalitsiooni aluslepingus kokkulepitu ja peaministri poolt lubatu ei lähe ministritele korda,” tõdes Kaarelson. Näiteid on kogunenud palju: segadused IT-majadega (kas liidetakse üheks või jätkavad kõik seitse), lisaks vastukäivad lubadused riigiettevõtete erastamise osas ja arusaamatud sõnumid kliimaseaduse kohta: kas tükeldatakse või mitte?
Parempoolsed nõuavad, et valitsus peab lõpetama ettevõtluskeskkonna lõhkumise. “Investorile on vaja etteaimatavat keskkonda, mitte tuulelipuna laperdavaid sõnumeid,” rõhutas Kaarelson.
Uusvana valitsus jätkab tema sõnul aga eelmise kahe aasta maksufestivalist tuttavat mustrit: investorid ja ettevõtjad peavad igal hommikul hinge kinni hoidma, sest kunagi ei tea, milline valitsuse lubadus on tagasi võetud või suund pea peale pööratud. “Kas erastatakse või hoopis riigistatakse? Sellises keskkonnas, kus valitsuse sõna uskuda ei saa, ei kiirusta ükski ettevõtja investeerima,” rõhutas Kaarelson. Majanduskeskkonna haprus on näha ka numbrites. Läinud aasta kolmandas kvartalis kahanesid investeeringud Eesti majandusse 15,2 protsendi võrra, neljandas kvartalis veel 10,3 protsenti.
