Praeguseks on selge, et sündiv kaksikliit jätkab vassides vasakpoolset poliitikat: ettevõtete tulumaksu tühistamise tagant paistavad püsivalt kõrgeks jäävad käibemaks ja füüsilise isiku tulumaks.

• “See on tähtajaline ja koos kärbetega,” rõhutas peaminister Kristen Michal veel läinud suvel.
• “Tõenäoliselt käibemaks jääb kõrgemaks pikema aja vältel,” ütles Michal eile.

“See tähendab, et viimaste päevade tegevus, kus parteinoored vehkisid mootorsaega ja valitsuse liikmed pidasid kõmisevaid kõnesid, oli ikkagi palagan, mitte sisuline poliitika muutus,” tõdes Parempoolsete juhatuse liige Andrus Kaarelson.

Käibemaksu püsivalt 24% peale jätmine nullib ära ka ettevõtete tulumaksust loobumise positiivse mõju. Käibemaks tõuseb teatavasti tänavu juulis kahe protsendipunkti võrra. Viimati tõstis valitsus käibemaksu läinud aasta algusest, samuti kahe protsendipunkti võrra, ehk et pooleteise aastaga tõuseb käibemaks 4% protsendipunkti jagu.

“Kõik tarbimismaksude tõusud kiirendavad oluliselt inflatsiooni, see omakorda halvendab kõigi inimeste elujärge,” hoiatas Kaarelson. Keskmist palka teeniv ja keskmises mahus tarbiv inimene tasub käibemaksu tõstmise järel varasemast umbes 1000 eurot rohkem aastas.

“Peaministri ähvardus, et kõrge maksumäär jääbki paika, muudab sisutuks kõik viimaste päevade väited valitsuse uue suuna kohta,” nentis ta. Sama mustrit võib Reformierakonna otsuste juures jälgida juba 2009. aastast, mil üleilmse finantskriisi tuules samuti käibemaksu tõsteti, seda ajutise kriisimeetmena esitledes. Toona 18% pealt 20% juurde kerkinud käibemaks jäi muutumatult paika kuni järgmise tõusuni.

“Parempoolsed kutsuvad valitsust üles astuma reaalselt ühiskonnale kasulikke samme. Hea algus on koos ülejäänud silmamoonduseks osutunud “julgeolekumaksu” osistega tühistada ka plaanitud käibemaksu tõus,” ütles Kaarelson.