New Posts

Kaua võib ühte viadukti ehitada?

7 March, 2025

Kadaka puiestee viadukt on järjekordne musternäide, kuidas selliseid taristuobjektide hankeid läbi viia ei tohiks. Ainus kriteerium, mille põhjal Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet teostaja valis, oli madalaim hind. Tähtaeg? Linn tellijana seadis ise tingimuseks, et 20 kuuga peab töö lõpetatud olema. Miks 20, mitte 10? Ma ei tea. Me räägime ühest suhteliselt väikesest sillast üle kergliiklustee ja peaaegu kahest aastast. Internetist leiab videoid mujalt maailmast, kus selliseid asju tehakse päevadega. Hea küll, eestlased on aeglasemad, aga Kadaka viaduktiga toimuv paljastab põhimõttelise vea ametnike asjaajamises, mis meile kõigile asjatuid kannatusi põhjustab.

Probleem algab hanketingimustest

Suure liiklustihedusega teeobjektide hangetel peaks hinna kõrval sama oluline valikukriteerium olema ka tööde teostamise aeg. Kadaka viadukti puhul on kohalikud elanikud kirjeldanud, et tööd lõppesid objektil enamasti kella 16 paiku päeval. Kaheksast alustades teeb see kaheksatunnise tööpäeva. Öörahu vahelisse aega mahub aga 16 tundi, ehk tööd võiks teha ööpäevas kaks korda enam. Töö korraldamine mitmes vahetuses maksab rohkem, aga võimaldab töö kiiremini ära teha. Linna prioriteet peaks olema leida parim kompromiss võimalikult soodsa hinna ja võimalikult kiire teostuse vahel. Kui 20% kallim hind tähendab olulisemalt kiiremat teostust, siis tuleb valida kallim ehitaja, et linnaelanike elu vähem häirida. Kadaka viadukti leping sõlmiti aga tuimalt 20 kuu peale, mis oli maksimaalne linna poolt välja pakutud aeg. Odavaima pakkumise teinud ehitajal pole mingit motivatsioon tööde teostamist kiirendada ja seda ei saa talle kuidagi pahaks panna.

Kas kõik võimalused on läbi räägitud?

Hämmingut tekitab Keskkonna- ja Kommunaalameti esindaja lause, et kevadel selgub, mis töid seal veel vaja teha on, et viadukti liiklusele avada saaks. Te päriselt ei tea, kus töödega ollakse ja mida veel vaja teha on? Nagu oleks mingi mandrijää kilp peal, et pole enne suurt sula näha, mis alt välja tuleb. Pole ju talve olnudki. Ehitaja jutt, et maapinna külmumise tõttu töid jätkata ei saa, kõlab asfalteerimise osas usutavalt, muus osas mitte. Labidaga on pinnasetöid talvel tõesti keeruline teha, aga võimsam tehnika saab ju sellega hakkama. Äkki on võimalik leida mingi ajutine lahendus kuni kevadeni, mis säästaks inimestele kuid ummikutes istumist? Betoonsild on ju paigas, kallaks killustiku peale ja tasandaks ära? Küllap see täiendav töö tekitaks lisakulu, kas linn ja ehitaja on neid võimalusi arutanud ja lahendusi otsinud? Või visati lihtsalt labidas nurka ja jäädi konsensuslikult kevadet ootama?

Linn säästab, inimesed maksavad

Iga täiendav päev taolise teeprojekti ehituses tähendab aja-, raha- ja närvikulu kõigile inimestele, kes istuvad teesulust tingitud ummikutes, peavad sõitma suurema ringi ja kulutama rohkem kütust. Neid inimesi on tuhandeid. Kahju saab ka keskkond, sest autod ja ühistransport seisavad ummikutes ja väljutavad rohkem heitgaase. Kannatavad piirkonna ettevõtted, kelle juurde kliendid ei pääse või kelle juurde tulemisest nad loobuvad, et säästa end ummikutes istumisest. Mis te nurisete, linn pakub ju ehitustöödeks suletud tänavate ettevõtetele reklaamimaksu 50%-list soodustust. Kas seda võtta hoolimise või mõnitamisena, võib igaüks ise otsustada.

Ühiskonnana kaotame ummikutes kümneid miljoneid

Lihtne arvutuslik näide ametnikele, kui palju maksab pool tundi pikem sõiduaeg päevas ühiskonnale. Keskmisest tunnipalgast pool on umbes 5 eurot, kuus on keskmiselt 22 tööpäeva, see teeb üle 100 euro kaotatud raha kuus inimese kohta, kes lisaväärtuse loomise asemel ummikus raadiot kuulavad. Kindlasti mõtleb mõni sel ajal ka suuri mõtteid, mille ta tööle jõudes teoks teeb, kuid kardan, et valdav enamus suunab oma mõtted peamiselt linnavalitsuse kirumisele. Suuremad teeobjektid mõjutavad ka suurt hulka inimesi. Piisab kümnest tuhandest inimesest, et kuu ajaga miljoni euro eest raisatud aega kokku saada. On aeg hakata teedeehituses rohkem arvestama kaasnevate mõjude leevendamisele. Linnaelanike aja-, raha- ja närvikulu tuleb edaspidi hanketingimustes arvesse võtta.

Arvamuslugu ilmus Nõmme Sõnumites 07.03.2025: https://live.s3.teliahybridcloud.com/s3fs-public/inline-files/N%C3%B5mme%20S%C3%B5numid%20marts%202025.pdf

Kevadine vaikelu märtsikuus Kadaka viadukti ehitusel.