Investeeringute jõuline vähenemine läinud aasta kolmandas ja neljandas kvartalis juhatab sisse Eesti majandust ootava kadunud kümnendi, mil kaob võimalus kiireks majanduskasvuks.

Statistika näitab, et Eesti majandus kahanes möödunud aastal 0,3 protsendi võrra. “Eriti negatiivne on investeeringute vähenemine, mida saab otseselt seostada Eesti konkurentsivõimelt kõrge elektri hinnaga,” ütles Parempoolsete juhatuse liige Andrus Kaarelson. Läinud aasta kolmandas kvartalis kahanesid investeeringud Eesti majandusse 15,2 protsendi võrra, neljandas kvartalis veel 10,3 protsenti.

“Nii suures mahus välisinvesteeringute ja ka kodumaiste investeeringute kahanemine on märk majanduse väljavaadete halvenemisest ja kasvu kiiruse kahanemisest järgnevatel aastatel,” selgitas Kaarelson. Investeeringute järsul kukkumisel saab esimesena pihta ehitussektor. “See paistis välja ka neljanda kvartali numbritest, kui ehitussektori lisandväärtus vähenes suisa 12,9% võrra,” tõi ta esile.

Neljandas kvartalis majanduse kasvule pöördumine – 1,2% – on lõviosas tingitud sellel aastal kehtima hakanud automaksust, mis tõi autoostud varasemaks ning tõstis märgatavalt eratarbimist. Kahjuks on see vaid ühekordne ja ajutine mõju eelmise kvartali majanduskasvus ning juba käesolevas kvartalis vähenevad autoostud sarnas mahus.

Kaarelson selgitas, et praegu näeme me majanduslanguse vaevalist asendumist tsüklilise majanduskasvuga. Nii juhuslik ja aeglane kasv ei tee aga Eestit kuidagi jõukamaks, kuna Eesti struktuursed mured pole kusagile kadunud, tõdes ta.

“Valitsus peab majanduskasvu seadma prioriteediks. Selleks tuleb lahendada Eesti konkurentsivõime peamine probleem – liiga kõrge elektrihind,” ütles ta. Kaarelson sõnul tuleb elektri hinna langetamisega valitsuse tasandil süsteemselt tegeleda, praegu pole kahjuks näha, et koalitsioonil sellist võimekust oleks. Näiteks kliimaminister Yoko Alender ütles eelmisel nädalal, et elektri hinna Soome tasemele langetamine pole realistlik eesmärk.

“Juba ainuüksi selliste asjade ütlemine mõjub Eestile kui investeerimiskeskkonnale äärmiselt halvasti,” tõdes Kaarelson. Praegu näeme tema sõnul, kuidas järjepanu üks ja teine tootmisettevõte teatab vajadusest tootmine mingiks perioodiks kõrge elektri hinna tõttu peatada

“Sellisel olukorral ei tohi lasta jätkuda. Tänased peatamised võivad juba homme muutuda plaaniks tootmine üldse Eestist välja viia, see teeb meid aga kõiki vaesemaks ja võtab otseselt vähemaks ka võimekust Eesti julgeolekut parandada,” rõhutas Kaarelson.

Parempoolsete analüüs näitab, et elektri hinna langetamine on teostatav, selle tarbeks pani erakonna töörühm kokku ka viiest punktist koosneva kava:

Jätkame kodumaise põlevkivienergiaga. Tühistame lubaduse loobuda 2035. aastaks põlevkivielektrist. Kui täidame heitmenorme ja kasutame peale põlevkivi ka biomassi, võime EL reeglite järgi kodumaise põlevkiviga jätkata.

Säilitame tehnoloogilise neutraalsuse. Tuuleparkide kõrval peavad saama konkureerida ka tuumajaama arendajad, vesisalvesti kõrval ka akuparkidega opereerivad ettevõtjad, kõik samadel tingimustel.

Toodame energiat turutingimustel. Juhul kui Eestis – erinevalt Soomest – pole võimalik ilma toetuseta hakkama saada, siis tuleb need hoida võimalikult madalad, et ei tekiks ainult toetuste najal toimivat energeetikatööstust.

Rajame maatuuleparke. Maatuuleparkide elekter on meretuuleparkidest kaks korda odavam. Maatuuleparke on võimalik rajada turutingimustel, toetust maksmata, nende ehitus on neli-viis korda odavam.

Ehitame uue ühenduse Soomega planeeritust kiiremini. Kõige kiiremini toob meile konkurentsivõimelise elektri hinna uus välisühendus Soomega. Estlink 3 peab valmima juba 2030. aastaks, mitte viis aastat hiljem, nagu praegu plaanis on.

Kiirustame tuumajaamaga. Odava baasenergia ja energiajulgeoleku tagab Eesti territooriumil tegutsev tuumajaam. Peame kiirustama õigusraamistiku ettevalmistamisega ja riigi eriplaneeringuga jaama rajamiseks.