Kliimaminister Yoko Alenderi seisukoht, nagu oleks elektri hinna langetamine lähiajal võimatu, näitab tänase valitsuse suutmatust Eesti majanduse taaskäivitamisega toime tulla. Parempoolsete analüüs kinnitab, et energia hinna langetamine on võimalik, selle tarbeks panime kokku viiest sammust koosneva tegevuskava.
Kliimaminister Yoko Alender ütles täna Ärilehe intervjuus, et elektri hinna Soome tasemele langetamine pole realistlik. “See väide on õnneks vale, ehkki juba sellise jutu rääkimine on Eestile kui investeerimiskeskkonnale äärmiselt kahjulik,” ütles Parempoolsete juhatuse liige Andrus Kaarelson. Juba praegu on mitu olulist tööstusettevõttevõtet aeg-ajalt liiga kõrge energia hinna tõttu tootmise katkestanud. “Me peame hinna alla saama kasvõi juba selleks, et suured tööstusettevõtted meil jätkaksid ja töökohad säiliksid, et suured välisinvesteeringud Eestist liiga kalli energia tõttu ei lahkuks,” märkis Kaarelson.
Et naabritega võrreldes konkurentsivõimetult kallis elektri hind alla tuua, tuleb see Kaarelsoni sõnul esmalt selgeks eesmärgiks võtta – kui keegi sellega sihipäraselt ei tegele, siis muidugi ei pole ka tulemusi loota. “Ei ole absoluutselt ühtki põhjust eelistada elektri tootmisel meretuuleparke, maksta neile ülikõrgeid toetusi (kuni 2,6 miljardit eurot), samas kui ühiskondlik kasu sellest oleks umbkaudu 1,75 miljardit eurot,” rõhutas Kaarelson. Parempoolsed koostasid tegevuskava, mille järgi toimetades on hinna langetamine täiesti realistlik.
Rajame maatuuleparke. Maatuuleparkide elekter on meretuuleparkidest kaks korda odavam. Maatuuleparke on võimalik rajada turutingimustel, toetust maksmata, nende ehitus on neli-viis korda odavam.
Jätkame kodumaise põlevkivienergiaga. Tühistame lubaduse loobuda 2035. aastaks põlevkivielektrist. Kui täidame heitmenorme ja kasutame peale põlevkivi ka biomassi, võime EL reeglite järgi kodumaise põlevkiviga jätkata.
Ehitame uue ühenduse Soomega planeeritust kiiremini. Kõige kiiremini toob meile konkurentsivõimelise elektri hinna uus välisühendus Soomega. Estlink 3 peab valmima juba 2030. aastaks, mitte viis aastat hiljem, nagu praegu plaanis on.
Kiirustame tuumajaamaga. Odava baasenergia ja energiajulgeoleku tagab Eesti territooriumil tegutsev tuumajaam. Peame kiirustama õigusraamistiku ettevalmistamisega ja riigi eriplaneeringuga jaama rajamiseks.
Toodame energiat turutingimustel. Juhul kui Eestis – erinevalt Soomest – pole võimalik ilma toetuseta hakkama saada, siis tuleb need hoida võimalikult madalad, et ei tekiks ainult toetuste najal toimivat energeetikatööstust.
Säilitame tehnoloogilise neutraalsuse. Tuuleparkide kõrval peavad saama konkureerida ka tuumajaama arendajad, vesisalvesti kõrval ka akuparkidega opereerivad ettevõtjad, kõik samadel tingimustel.
