Täna arutab Riigieelarve kontrolli erikomisjon Eesti pensionisüsteemi jätkusuutlikkuse üle. On selge, et meie pensionisüsteem ei ole jätkusuutlik, süüdi on selles viimaste valitsuste võimetus loobuda riigieelarve kulude indekseerimisest ehk iga-aastasest automaatsest tõstmisest. Just see lööb rängalt ka elanikkonna haavatavamaid gruppe.

Kui Eesti jätkab üle jõu elamist, suunates riigieelarve kaudu tarbimisse iga aastaga aina rohkem raha, kutsub see esile inflatsiooni – kõik kaubad ja teenused muutuvad kallimaks. Ehkki numbrites saavad näiteks pensionärid varasemast rohkem raha, on selle summa ostujõud omakorda väiksem, selle eest saab osta vähem leiba ja piima, harvem juuksuris või kohvikus käia.

Riigi kulude indekseerimine on nagu nõiaring – igal aastal tõstetakse kulusid ja igal aastal muutuvad pensionärid ka vaesemaks. Eakad ei ole kõigi pensionitõusude kiuste jõukamalt elama hakanud, pigem vastupidi.

Parempoolsete ettepanek on indekseeritud kulude osakaalu oluline vähendamine riigieelarves, see oleks esimene samm ka eakatele stabiilsema keskkonna loomiseks. Pensionäride elujärg paraneb püsivalt ainult siis, kui kasvab Eesti jõukus. Selle eeltingimuseks on jõuline, naabritest kiiremini kasvav majandus, mida ei pärsi ebavajalik bürokraatia ega arvukad regulatsioonid.