Maatuuleparkide toodetav elekter on meretuuleparkidest kaks korda odavam, maatuuleparke on 2,5 korda soodsam rajada, nende ehitamine võtab vähemalt kolm korda vähem aega, neile makstav toetus oleks 3,25 korda väiksem ning kokku vabaneks tuuleparke üksnes maale rajades näiteks Kaitseväe moonavaru täiendamiseks 2,36 miljardit eurot, näitab Parempoolsete analüüs.
“Praegu on elekter Eestis nii Soomest kui Rootsist kaks korda kallim. Eesti energiapoliitika eesmärk peab olema taskukohane ja varustuskindel elekter kõigile tarbijatele. Selle eelduseks on vaba ja toimiv elektriturg, kus on selgelt oma roll ka tuuleparkidel. Kõik Eestile vajalikud tuulepargid saab aga rajada maale ja pole vähimatki põhjust hakata maksumaksja rahaga toetama kordades kulukamaid ja märksa hiljem valmivaid meretuuleparke, mille toodetav elekter oleks maatuuleparkide omast tarbija jaoks lisaks veel poole kallim,” ütles Parempoolsete juhatuse liige Andrus Kaarelson.
Parempoolsete juhatuse liikme sõnul on täiesti alusetu Kristen Michali väide, et maismaale ei saaks piisavalt palju tuuleparke rajada. “Ruumi, kus maatuulepargid kedagi ei sega, on Eestis küllalt. Võimuerakondade enda tekitatud probleemiks on liiga aeglased planeeringud. Aga planeerimisseadust saab muuta, nii et kõigi asjaosaliste huvid oleks kaitstud, aga Eestile tähtsad ehitused ei veniks. Leedus kestab tuulikute planeeringute menetlemine maksimaalselt kuus kuud – kui nii saavad leedulased, saame ka meie,” kinnitas Kaarelson.
“Juba oli ühiskondliku arutelu tulemusena paika loksumas mõistlik plaan rajada maismaale nelja teravatt-tunni mahus tuuleparke. Siis tegid valitsusparteide juhid miskipärast aga kannapöörde ja proovivad nüüd nii oma erakondades kui ühiskonnas läbi suruda nii energeetikutele kui ettevõtjatele arusaamatut meretuuleparkide ideed,” tõi Kaarelson välja.
Ta lisas, et Eesti maksumaksja rahaline võit tuuleparkide üksnes maismaale rajamisel oleks kahekordne, sest madalam oleks nii maksurahast makstav toetus kui ka elektriarvel kajastuv toodangu omahind, mis meretuuleparkidel on umbes 100 eurot megavatt-tunni kohta, maaparkidel aga vaid umbes 50 eurot.
“Soome näitel, kus viimased 1000 megavatti maatuuleparke on rajatud turutingimustel, on küsitav, kas maatuulikutele üldse peabki toetust maksma. Aga isegi kui nii-öelda varuga võtta aluseks praegu plaanitavad toetusmäärad, siis kui kõik neli teravatt-tundi rajada maismaale, on maksumaksja sääst puhtalt toetustelt kogu toetusperioodi peale 2,36 miljardit eurot. Selle rohkem kui 100 miljonit eurot igal aastal võiks suunata järjest näiteks Kaitseväe moonavaru täiendamisse, mitte turukonkurentsi moonutavateks ja tarbijate jaoks elektri hinda tõstvateks subsiidiumiteks,” soovitas Parempoolsete juhatuse liige.
