Kolme parteiliidri kokkulepe, mis hakkab Eesti majandust ja seeläbi inimeste toimetulekut mitmekümne aasta jooksul otseselt mõjutama, sündis ilma avaliku debatita, valitsust ja Riigikogu kõrvale jättes. Selline asjaajamise viis ei kindlusta, et Eesti saab energeetika vaates parima võimaliku lahenduse.
Tervikliku, läbimõeldud energeetikapoliitika olemasolust sõltub meie ettevõtete ja riigi majanduslik konkurentsivõime, samuti kõikidele tarbijatele esmaoluline taskukohane elektrihind varustuskindlus. “Valikud peavad põhinema teadusel ja mõjuanalüüsidel,” ütles Parempoolsete juht Lavly Perling. Siit lähtub hulk küsimusi, millele Kristen Michal, Lauri Läänemets ja Kristina Kallas peavad aega viitmata vastama.
Esiteks, milline on kolme koalitsioonierakonna esimehe avalduse õiguslik tähendus? Kas see oli koalitsiooni otsus, valitsuse edasine üldpõhimõte, suusõnaline kokkulepe või lihtsalt diilide tulemus?
Teiseks, miks ei taotle ettepanekud Eesti majanduse ja inimeste ühe olulisima probleemi, konkurentsivõimetult kalli energiahinna lahendamist? Kas viimase kokkuleppeni viinud protsess oli kuidagi seotud ka kogu energiamajanduse arengukava väljatöötamise loogikaga?
Kolmandaks, kes olid protsessis osalenud inimesed poliitilisel, kes ekspertide tasandil? Kes ja millistele analüüsidele tuginedes otsustasid, et Eesti peab sisuliselt loobuma tehnoloogilisest neutraalsusest, looma keskkonna, kus turg jagatakse ära, mitte ei lasta tekkida tarbijale kõige soodsamatel tingimustel?
Neljandaks, kus, kelle osalusel ja millistel kaalutlustel sündis nimekiri konkreetsetest ettevõtetest, keda tulevikus toetama hakatakse? Kes olid need arendajate esindajad ja pankade esindajad, kellega kliimaministri kinnitusel plaane arutati? Millise protsessi alusel nad välja valiti?
Viiendaks, kas sellises ulatuses toetustele turule suunamisele eelnes ka mingi mõjuanalüüs? Kuidas on lahendatud vaba konkurentsi hoidmise küsimused? Mis saab siis, kui toetuste maksmiseks enam ühel hetkel raha ei jätku, aga nende lõpetamine on sisuliselt võimatu, sest süsteem tervikuna on üles ehitatud mahukatele toetustele?
Kui parteijuhid lähimal ajal neile küsimustele vastata ei suuda, peab avalikkus järeldama, et tegemist on tõepoolest saladiiliga, mille sõlmimise põhjuseid varjatakse inimeste eest, tõdes Perling. “See ei ole Eestile kohane riigivalitsemise kvaliteet, niimoodi ei saa Eesti inimesed olla kindlad, et nende nimel on tehtud läbikaalutud, parimaid võimalikke otsuseid,” ütles ta.
