New Posts

Reformierakondlased ei oska raha lugeda

13 jaanuar, 2025

Kümnete aastate jooksul on Reformierakond ehitanud endale kuvandit majandusküsimustes tugevast erakonnast, sellisest parteist, mille juhtivad liikmed mõistavad ettevõtjate keelt, saavad aru, kust raha tuleb. Võib-olla kunagi, enam kui 10 aastat tagasi võis selles kuvandis isegi mingi tõetera sees olla, tänaseks on aga üpris selge, et kõrgemad reformierakondlased ei oska ei raha teenida ega seda isegi mitte kokku lugeda. Reformierakond lihtsalt ei suuda riiki juhtida, sealsetel tipp-poliitikutel, ministritel ja ideoloogidel lihtsalt napib selleks ametialast pädevust.

Viimase umbes poole aasta jooksul oleme pidanud kaks korda (!) imestama, et Eesti riigieelarvest on leitud sinna kuidagi ära kaotatud raha. Jutt ei käi siin mitte tuhandetest, vaid sadadest miljonitest eurodest. Mäletatavasti kuulsime läinud suvel, et majandusministeerium (toona veel Eesti 200 juhtida) oli kogemata eelarvesse planeerinud 100 miljoni euro eest rohkem kulusid, kui plaanis oli. Mõne päeva eest saime aga teada, et eelarvest on jälle leitud 100 miljonit, mis on sinna tekkinud ministrite teadmata, juures kiri «Eesti Energia aktsiakapitali suurendamiseks». Valitsuse liikmed laiutavad käsi, rahandusminister ei suuda midagi selgitada.

Samal ajal tõstis riik makse ja kehtestas uusi, tõstab makse ka järgmisel aastal ning võtab tänavu peale selle 930 miljonit eurot laenu, et jooksvaid kulusid katta. Ühesõnaga, keskvõimul pole kahjuks mingit aimu, kui palju meil raha on, kui palju seda vaja oleks, kust see tulema peaks või mille peale seda kulutada tuleks. Päris kole tõdemus, eriti arvestades Reformierakonna kommet end parempoolse, majandusarengut oluliseks pidava parteina esitleda.

Sadade miljonite eelarvesse ärakaotamine on seega kõigest sümptom, haigus ise väljendub asjaolus, et tänane valitsus ei juhi mitte kavakindlalt, koalitsioonilepingu järgi riiki, vaid sahmerdab niisama tühja, iga minister ise suunas ja omas helistikus. See on ka ootuspärane, sest valitsus pole siiamaani, pool aastat pärast ametisse astumist, suutnud kokku leppida, mida ülepea teha tuleks. Vahetud tegevussuunad ja vastutusalad – ministrite kokkulepped, kes, mida ja mis ajaks teeb – sisalduvad tavaliselt valitsuse tegevusprogrammis. Praegusel valitsusel aga sellist detailset programmi ei ole ega tule, sest peaminister Kristen Michal soovib keskenduda «olulisele, näiteks julgeolekule ja majandusküsimustele». Ilma selge plaanita toimetamine igal juhul riigi rahanduse kordategemisele kaasa ei aita, nagu on näha ka kirjeldatud 100 miljoni euro suurusest segadusest.

Ilma selge plaanita toimetamise üks selgemaid näiteid on riiklike IT-majade kulude ja töötajate hulga kiire paisumine. Riigi IT-asju haldab ja arendab kokku seitse (!) erinevat asutust, mille kulud on viimase kümne aastaga neljakordistunud. Seitsme eraldi struktuuri loomine selle asemel, et kõik riigi IT-töötajad ühe katuse alla kokku koguda ja paralleelstruktuuride käigushoidmise kulud kokku hoida, on täiesti mõistusevastane. Kokkuhoiuplaani pole aga kusagilt näha, vastupidi, praegu on ettevalmistamisel kaheksanda riikliku IT-maja loomine.

Seegi olukord on kõigest üks näide Reformierakonna juhitud valitsuste võimetusest riigi rahandusest aru saada, veel vähem seda juhtida. See on riigikapitalism, kus riik konkureerib erasektoriga, piirab selle võimalust pakkuda riigile kvaliteetset teenust soodsamalt. Peale selle kaob võimalus neid arendusi eksportida – riiklikud IT-majad ei hakka tegema eksporttooteid ja neid välisturgudele müüma, mingit majanduse kasvutõuget sellest ei teki.

Sellise juhtimiskvaliteedi jätkudes ei ole loota, et Eesti võlgu elamise ja maksutõusude pöörisest väljuda suudaks. Jutustamisest ja konverentside korraldamisest ei piisa, meil on vaja reaalseid tegusid. Riigi igapäevakulud tuleb kontrolli alla võtta, meil peab olema plaan, mida me teeme ja mida me ei tee. Milliseid teenuseid tuleb kindlasti kodanikele pakkuda, mis on need nice-to-have asjad, millest Euroopa pikima ja sügavaima majanduslanguse käes kannatav riik (Eesti) loobuma peab. Selleks on aga vältimatult vajalik kõigepealt üldse aru saada, kuhu ja kui palju raha läheb, et ministrid ei peaks iga poole aasta tagant järjekordse eelarvest «leitud» 100 miljoni üle imestama. Muuseas, aasta alguses kehtima hakanud automaksuga loodab valitsus eelarvesse koguda umbes 230 miljonit eurot. Kui ministrid osanuks raha paremini lugeda, nii et eelarve ei sisaldaks regulaarseid 100 miljoni kaupa möödaplaneerimisi, polnuks vahest vaja automaksu üldse kehtestadagi.

Arvamuslugu ilmus Postimehes 13.01.2025: https://arvamus.postimees.ee/8171666/andrus-kaarelson-reformierakondlased-ei-oska-raha-lugeda