Täna esitavad erakonnad taas vanal ja sisseharjunud viisil rahastamise kvartaalseid aruandeid, läbipaistvuse suurendamiseks ja kuritarvituste vältimiseks praegustel parlamendiparteidel soovi ei ole.
“Erakondade rahastamise süsteem võimaldab endiselt kuritarvitusi,” rõhutas Parempoolsete esimees Lavly Perling. Alanud valimiste aastal ei paista võimuparteidel olevat mingit soovi selle olukorra parandamiseks. Erakonnaseaduse muutmise eelnõu, millelt oodati läbipaistvuse parandamist, ebaseaduslike annetuste välistamist, on Justiitsministeeriumis kalevi alla pandud.
“Miks eelnõuga edasi ei mindud? Ilmselt kasutavad praeguse seaduse auke, mis võimaldavad varjatud rahastamist, kõik tänased parlamendiparteid,” tõdes Perling. Tema sõnul jääb nähtavasti just selle taha ka Erakondade rahastamise järelevalve komisjoni (ERJK) volituste laiendamine.
“Euroopa Parlamendis istuvad tänagi inimesed, kes kasutasid oma kampaanias keelatud annetusi, võtsid vastu juriidiliste isikute raha,” märkis Perling. Siiani pole ka selge, kas nad on raha tagasi maksnud või üldse plaanivad seda teha, viitas ta Riho Terrase, Urmas Paeti, Jana Toomi, Marina Kaljuranna, Sven Mikseri ja Jaak Madisoni kampaaniatele. Asjaolu, et europarlamendi liikmed peavad moraalselt vastuvõetavaks Eesti Vabariigi seadustele vilistamist, on kõnekas, tõdes Perling. Peale valemängijatest europarlamendi liikmete ohustab Eesti erakondade rahastamise läbipaistvust ka võimalus, et parteikontoritesse tuuakse teadmata päritoluga sularaha, mida saab seaduse mõtte kiuste kohapeal legaliseerida.
“Nn rahamuulade probleem tuleb kindlasti lahendada,” ütles Perling. Ka vajab tema sõnul lahendamist sidusorganisatsioonide küsimus – erinevad mõttekojad osalevad aktiivselt poliitikas, luues eeliseid ühele või teisele poliitjõule, ent oma rahastajaid nad avalikustama ei pea.
“Erinevad võimalused kuritarvitusteks ja tavakodanike sisuliselt olematu kaasatus erakondade rahastamisse vähendavad inimeste usaldust poliitikute, erakondade ja laiemalt võttes kogu riigivõimu suhtes,” rõhutas Perling. Eesti demokraatiale on praegune olukord tema sõnul otseselt ohtlik. “Parteide kitsas toetuspind, ühiskonnas leviv tunne, et erakond on mingi “nende asi seal kaugel,” võib viia parteide degradeerumiseni, nende rolli edasise hägustumiseni ja inimeste pettumiseni parlamentaarses demokraatias,” hoiatas ta.
Erakondade rahastamise viis on Perlingu kinnitusel demokraatia juurküsimus: kas inimesed, erakondade liikmed usaldavad oma koduparteid, kas nad on valmis poliitikate elluviimiseks ka rahaliselt panustama? “Erakonna võimekus oma rahaasju korras hoida annab vihjeid ka partei suutlikkuse kohta riiki juhtida,” märkis Perling. Eesti erakondade rahastamise süsteemi parandamiseks pakkusid Parempoolsed juba suvel välja ulatusliku reformiplaani. Parempoolsed soovitavad Eesti demokraatia huvides protsessiga kiiresti edasi minna.
Seame riigi toetuse sõltuvusse väikeannetustest
Erakondadele riigieelarvest makstav eraldis tuleb jagada fikseeritud osaks, mis sõltub erakonna tulemusest Riigikogu valimistel, ja muutuvaks osaks, mis sõltub erakonna kogutud väikeannetuste ja liikmemaksude summast.
Lubame juriidiliste isikute annetused
Juriidiliste isikute annetuste lubamine laiendaks erakondade tegevust toetavate isikute ringi, mis tugevdaks demokraatiat ja suurendaks nõudlikkust korrektse erakondliku tegevuse järele. See omakorda parandaks poliitilist kultuuri ja suurendaks parteide omavahelist konkurentsi.
Anname uurimisorganitele õiguse valemängijaid jälitada
Suures ulatuses keelatud annetuse tegemise ja vastuvõtmise puhul tuleb lubada jälitustegevuse teostamist, praegu uurimisorganitel sellist õigust pole.
Laiendame ERJK koosseisu
Erakondade rahastamise järelevalve komisjoni (ERJK) peaksid kuuluma kõikide riigieelarvelist toetust saavate erakondade esindajad.
Üksikasjalikuma ülevaatega Parempoolsete ettepanekutest saad tutvuda siin: https://parempoolsed.ee/wp-content/uploads/2025/01/PP-erakondade-rahastamise-ettepanekud.pdf