Peaminister Kristen Michali suvel lubatud maksurahu on osutumas üürikeseks. Sisuliselt valitsuse tüüri hoidvad sotsid ähvardavad uute maksudega, järg on kohalike omavalitsuste käes.
„Valitsuse uutest plaanidest võib aimu saada regionaal- ja põllumajandusminister Piret Hartmani intervjuust, mille kohaselt kavatseb keskvõim panna kohalikele omavalitsustele uusi kohustusi, koos ülesandega leida ise nende täitmiseks ka raha,” võttis Parempoolsete juhatuse liige Andres Kaarmann plaani ühte lausesse kokku. “Juba täna on paljud omavalitsused hädas valitsuse poolt pandud kohustuste täitmisega, olgu need siis haridustöötajate palgad või läbimõtlemata hooldusreform, mille elluviimiseks pole riik eraldanud piisavalt vahendeid,” nentis Kaarmann, kes vastutab Saue abivallavanemana haridus- ja sotsiaalvaldkonna eest.
Kaarmann rõhutas, et üldiselt on Eesti vallad-linnad majandanud vastutustundlikult. Tema sõnul on edukad on need omavalitsused, kus haldusreform on ka sisuliselt lõpuni viidud ning investeeringuid on kavandatud ja ellu viidud vastutustundlikult. “Piret Hartmani väljaütlemiste tagant paistab aga plaan „karistada“ neid omavalitsusi, kes on mõistlikult majandanud ja nende arvelt toetada neid, kus hädavajalikud otsused tegemata,” hoiatas ta. “Raskustes omavalitsusi tuleb toetada, aga mitte jõuga nende arvelt, kes mõistlikult majandanud,” täpsustas Kaarmann.
Eestile on edu toonud lihtne, läbipaistev ja konkurentsivõimeline maksukeskkond. Sellest johtuvalt kutsuvad Parempoolsed lõpetama järjekordset flirti uute maksude kehtestamisega ja olemasolevate tõstmisega. Aastaid kontrollimatult kasvanud avaliku sektori eesmärk peaks Kaarmanni sõnul olema üks – kuidas teha sama töö teha ära vähema hulga raha ja inimestega. “Erasektor suudab ennast rasketel aegadel kokku võtta, miks avalik siis sektor ei suuda? Asi on ainult tahtmises ja kahjuks seda tahet me tänases valitsuses ei näe,“ lisas Kaarmann.
2025. aastal jõustub nii palju maksumuudatusi, et isegi spetsialistidel on keeruline järge pidada. Fakt on, et keskmist palka teenivalt kahe lapsega perelt võtab riik täiendavate maksudena aastas ära 1782 eurot rohkem kui 2023. aastal. “See raha, mida pere saaks oma äranägemise järgi kasutada, puistatakse lihtsalt laiali,” nentis Kaarmann. Maksutõuse põhjendatakse tema sõnul küll hüppeliselt kasvanud julgeolekukuludega, kuid reaalsus on see, et otseselt julgeolekukuludesse jõuab sellest umbes neljandik ning ülejäänu eest jätkub riigiaparaadi kuluralli. Olukorras, kus Eestis napib kvalifitseeritud tööjõudu, oleme tööjõumaksud tõstnud 39,4 protsendini, samal ajal kui OECD riikide keskmine on 34,8 protsenti, tõi Kaarmann esile.
