Eesti majandus langeb juba mitmendat aastat, ettevõtted ja töötajad on raskustes. Selle taustal annab keskvõimu uute juhtivate ametikohtade loomine ja üleüldine võimetus kulusid kärpida ettevõtjatele äärmiselt negatiivse signaali.
Aasta viimastel päevadel on tulnud ridamisi uudiseid uute riigi tippametikohtade loomisest – kokku lisandub uuel aastal viis uut asekantsleri positsiooni. Uusi valdkonnajuhte otsib ka mitu riigiasutust. “Küsimus ei ole mitte nendes uutes inimestes, ei ole karta, et just nende palgad Eesti riigirahanduse lõplikult hävitavad,” ütles Parempoolsete aseesimees ja ettevõtja Kristjan Vanaselja. “Küsimus on signaalis, mida keskvõim annab sellega ühiskonnale: räägitakse “jõhkratest kärbetest”, aga samal ajal talitatakse hoopis vastupidi,” rõhutas ta.
Tänase nn Kolme sotsi koalitsiooni võimetus kõigi lubaduste kiuste kulusid kokku hoida sai ilmsiks juba riigieelarve eelnõu esitlemisel – võrreldes lõppeva aastaga kulud mitte ei lange, nagu võiks oodata kärpimise puhul, vaid hoopis tõusevad 617 miljoni võrra. “Sõnade ja tegude sellisel määral lahknemine tekitab ühiskonnas ainult usaldamatust ja võõrandumist,” nentis Vanaselja.
Eesti riigirahanduses praegu valitsev kaos, kus jooksvate kulude katteks võetakse laenu ja tõstetakse makse, on tingitud mitme viimase valitsuse ülekulutamisest. “Eesti keskmine palk on viimase viie aastaga kasvanud 40% võrra, riigi tulud samal ajal 50% võrra. Riigi kulud on aga tõusnud 60% jagu. Meie probleem on see, et me kulutame aastate kaupa rohkem, kui raha teenida jõuame,” selgitas Vanaselja.
Kui avalikus sektoris kasvab vajadus just tippjuhtide järele, siis annab see Vanaselja hinnangul märku faktist, et allpool on bürokraatia liigselt vohama löönud. “On tekkinud liiga palju uusi teemasid või valdkondi, mida on nüüd vaja hallata. Tegevusi ja bürokraatiat tuleb koomale tõmmata, siis on vaja ka vähem tippjuhte,” soovitas ta. Tegevuste vajalikkuse kriitilise pilguga hindamine on tema sõnul just tänases majanduslikus olukorras võtmetähendusega oskus.
Kulude kokkuhoidu tuleb tema sõnul alustada riigiametnike ja avalike teenistujate palgafondist – see tuleb külmutada ja olla vajadusel valmis kärpimiseks vähemalt 10% võrra. Külmutamine peab puudutama kõiki sektoreid – kriisi saab lahendada ainult juhul, kui ühiskond panustab solidaarselt.
Riigi kulude kokkuhoid on äärmiselt oluline, kuivõrd algav aasta tervitab maksumaksjaid kohe esimesel päeval mitme uue maksuga: tulumaks tõuseb 2 protsendipunkti võrra, kehtima hakkab automaks, kerkivad aktsiisid. “Olukorras, kus majandus kahaneb ja kidub, aga inimeste koormised kerkivad, peab riigiaparaat näitama eeskuju, mitte jätkama harjunud mahus ülekulutamist,” rõhutas Vanaselja.
