Erakondade rahastamissüsteemi muutev seaduseelnõu on jäänud Justiitsministeeriumisse toppama, põhjuseks tänase valitsuse ilmne soovimatus hädavajalike muudatustega edasi minna. Parempoolsed pakuvad seisaku murdmiseks välja põhjaliku erakondade rahastamise reformi.
Valitsusliit plaanis erakonnaseaduses teha kosmeetilist laadi muudatusi, näiteks lubati laiendada Erakondade rahastamise järelevalve komisjoni volitusi. Demokraatia seisukohalt olulisi muresid – parteide vähene usaldusväärsus, rahastamise läbipaistmatus – praeguseks Justiitsministeeriumisse seisma jäänud ettepanekud Perlingu hinnangul aga ei lahendaks. Kooskõlastusringil käinud seaduseelnõu vaikselt kalevi alla lükkamine on tema sõnul isegi ootuspärane. “Praegused parlamendierakonnad pole läbipaistvamast erakondade rahastamisest huvitatud,” tõdes Perling. Justiitsministri väidet, et ministeeriumis pole piisavalt töötajaid, et muudatusega edasi minna, ei saa tema sõnul kuidagi tõsiselt võtta.
“Parempoolsed toetavad parlamentaarset esindusdemokraatiat, see tähendab ühiskondlikult tugevaid, laiapõhjalisi erakondi. Kahjuks osalevad praegu rahastamises ja seega ka otseselt poliitikas äärmiselt vähesed parteiliikmed,” ütles Parempoolsete juht Lavly Perling. Parteide rahastamine on tema sõnul liiga suures osas jäänud riigieelarve ja üksikute suurannetajate kanda, sest praegune süsteem ei kannusta parteisid otsima ühiskondlikult laiapõhjalist rahastust.
Erakondade rahastamise viis on Perlingu kinnitusel aga demokraatia juurküsimus: kas inimesed, erakondade liikmed usaldavad oma koduparteid, kas nad on valmis poliitikate elluviimiseks ka rahaliselt panustama? “Erakonna võimekus oma rahaasju korras hoida annab vihjeid ka partei suutlikkuse kohta riiki juhtida,” märkis Perling.
Praeguses erakondade rahastamise skeemis sisaldub muidki ohukohti, seaduse nõuetest on Perlingu sõnul võimalik kõrvale hiilida, näiteks tuua nn rahamuulade abiga parteikassasse teadmata päritolu annetusi. Samuti vajab lahendamist sidusorganisatsioonide küsimus – erinevad mõttekojad osalevad aktiivselt poliitikas, luues eeliseid ühele või teisele poliitjõule, ent oma rahastajaid nad avalikustama ei pea, täpsustas ta.
“Erinevad võimalused kuritarvitusteks ja tavakodanike sisuliselt olematu kaasatus erakondade rahastamisse vähendavad inimeste usaldust poliitikute, erakondade ja laiemalt võttes kogu riigivõimu suhtes,” rõhutas Perling. Eesti demokraatiale on praegune olukord tema sõnul otseselt ohtlik. “Parteide kitsas toetuspind, ühiskonnas leviv tunne, et erakond on mingi “nende asi seal kaugel,” võib viia parteide degradeerumiseni, nende rolli edasise hägustumiseni ja inimeste pettumiseni parlamentaarses demokraatias,” hoiatas ta.
Eesti erakondade rahastamise süsteem vajab seega põhjalikku remonti. “Me tahame, et rohkem inimesi osaleksid poliitikas, usaldaksid erakondi, tunneksid, et nad suudavad Eesti kurssi mõjutada ja seeläbi oma nägemust meie ühisest arengust ellu viia,” selgitas ta.
Seame riigi toetuse sõltuvusse väikeannetustest
Erakondadele riigieelarvest makstav eraldis tuleb jagada fikseeritud osaks, mis sõltub erakonna tulemusest Riigikogu valimistel, ja muutuvaks osaks, mis sõltub erakonna kogutud väikeannetuste ja liikmemaksude summast.
Lubame juriidiliste isikute annetused
Juriidiliste isikute annetuste lubamine laiendaks erakondade tegevust toetavate isikute ringi, mis tugevdaks demokraatiat ja suurendaks nõudlikkust korrektse erakondliku tegevuse järele. See omakorda parandaks poliitilist kultuuri ja suurendaks parteide omavahelist konkurentsi.
Anname uurimisorganitele õiguse valemängijaid jälitada
Suures ulatuses keelatud annetuse tegemise ja vastuvõtmise puhul tuleb lubada jälitustegevuse teostamist, praegu uurimisorganitel sellist õigust pole.
Laiendame ERJK koosseisu
Erakondade rahastamise järelevalve komisjoni (ERJK) peaksid kuuluma kõikide riigieelarvelist toetust saavate erakondade esindajad.
