Eesti Energia probleemide kuhjumise juurpõhjus on omaniku tahet esindavate ministrite suutmatus anda selgeid ja omavahel mitte vastuolus olevad omaniku ootusi, peale selle mitme viimase valitsuse oskamatus näha tervikpilti, kus riik iseendale kaikaid kodarasse loobib.
Eile sai avalikuks, et Eesti Energia viib turult ära vanemad energiatootmisplokid koguvõimsusega 693 megavatti, sest nendega elektrit tootes ei suudeta jääda heitmenormide piiresse. “See tähendab sisuliselt, et Eesti ei loobu põlevkivienergiast mitte plaani kohaselt 2035. aastal, vaid see võib juhtuda valdavas osas – v.a Auvere – hoopis päevapealt, tänu meil kehtivatele Euroopast karmimatele keskkonnanõuetele,” selgitas Parempoolsete juhatuse liige Andrus Kaarelson.
Tema sõnul toob säärane järsk lõpp kaasa hinnašoki ja löögi varustuskindlusele, millest omakorda kujuneb pikas plaanis tagasilöök taastuvenergiale üleminekul. “Me oleme ennast ise pannud olukorda, kus riigi ootused elektritootmisele vastanduvad riigi kehtestatud keskkonnanormidega. See on kõnekas näide koalitsiooni juhtimisvõimetusest,” märkis Kaarelson.
Ta kinnitas, et keskkonnanäitajate manipuleerimisele pole mitte mingit õigustust. “See aga ei tähenda, et me ei peaks oma keskkonnanorme paika pannes reaalsust arvesse võtma. Eesti ei pea olema paavstist püham,” täpsustas ta. Eesti keskkonnanõuded tuleb viia vastavusse meie tegeliku olukorraga, kus tööstused ja pered vajavad taskukohase hinnaga energiat, seda ka päevadel, mil taastuvenergia tootmine on raskendatud. “Praegu, vastu talve, pole mitte mingit selgust, kust tulevad vajalikud juhitavad reservvõimsused, pole selge, mis hinnaga peame energiat ostma kõige külmematel päevadel,” ütles Kaarelson.
Selle olukorra eest vastutab Kaarelsoni hinnangul praegune valitsusliit. Arvestades geopoliitilisi riske ja viimase aja meretaristu vigastamisi ning rikkeid (Balticconnector, Estlink 2, 4 sidekaablit), on tema sõnul kriitiliselt oluline, et Eestil endal oleks piisavas mahus juhitavaid tootmisvõimsusi. “On ilmne, et rahvusvahelistes vetes paiknev meretaristu on kõikvõimalike hübriidrünnakute ja sabotaažiaktide puhul magus sihtmärk,” tõdes Kaarelson.
Parempoolsete hinnangul on uute energia tootmis- ja salvestusvõimsuste ehitamine Eestis äärmiselt oluline. “Tuumaenergia kasutuselevõttu tuleb kaaluda. Selleks, et tuumajaama saaks investeerida erasektor, on riigi ülesanne luua selleks vajalik seadusandlik raamistik ja järelevalve regulatsioon. Nende oluliste regulatsioonide väljatöötamisega tuleb viivitamatult alustada, et oleksime valmis põlevkivienergeetikast loobumiseks,” rõhutas ta.