Hariduslepe, mida haridusministeerium ja ametiühingud koolipidajatele peale suruvad, tüürib Eesti haridust vales suunas: see piirab koolide vabadust ja vastutust, loob näilisust ning suurendab keskaparaadi sekkumist ja ülereguleerimist. Parempoolsed kutsuvad kõiki osapooli haridusleppega pakutaval kujul mitte liituma.

Parempoolsed kutsuvad üles rohkem usaldama koolipidajaid, toetama koolijuhte õpetajatele motiveerivate töötingimuste loomisel ning loobuma ideest kehtestada üleriigilised, ühetaolised tasumäärad. Omavalitsusel kogukonna esindajatena ja koolipidajatena on kõige vahetum huvi ning motivatsioon head õpetajat märgata, tunnustada ja õiglaselt tasustada. Seepärast peab igale õpetajale töö tulemuste hindamine ja töötasu määramine jääma koolijuhi pädevusse. Kui piirata kohalike omavalitsuste õigust teha hariduselu puudutavaid otsuseid, sealhulgas kooli palgakorraldase kehtestamine, ei ole koolipidajatel enam võimalik võtta vastutust hea hariduse eest.

• Parempoolsed peavad hea hariduse vundamendiks usaldust ning kutsuvad haridusministrit rohkem usaldama koolipidajaid, koolijuhte ja õpetajaid.
• Kui omavalitsustel koolipidajatena on vastutus, siis peab neile jääma ka vabadus teha hariduselu puudutavaid otsuseid, sealhulgas otsustada haridusraha kasutamist parimal viisil.
• Parempoolsed väärtustavad iga omavalitsuse võimalust ise otsustada selle üle, milline on kogukonna vajadustele ja huvidele vastav koolikorraldus.
• Iga õpetaja motivatsiooni ning panuse kõige vahetum ja õiglasem hindaja on tema vahetu juht ehk koolijuht, kes vastutab ka motiveeriva koolikeskkonna loomise eest.
• Haridusministeerium peab keskenduma läbipaistva, õiglase ja omavalitsusi motiveeriva haridussüsteemi rahastamismudeli loomisele.

Hariduslepe praegusel kujul ei väärtusta mitte töö tulemust, vaid töötaja staaži.
Igale koolile peab jääma võimalus kehtestada oma palgakorralduse alused, mis vastavad kõige paremini konkreetse kooli eesmärkidele ja vajadustele. Iga õpetaja arengut ja töölepingus kokku lepitud tulemuste saavutamist oskab hinnata ja õiglaselt tasustada tema vahetu juht, mitte ametiühing või ministri kehtestatud üleriigiline tarifikatsioonitabel. Alustaval ja noorel, motiveeritud õpetajal peab säilima võimalus teenida konkurentsivõimelist töötasu.

Kool ja omavalitsus kaotavad otsustusõiguse.
Vastutus ja õigus hariduselu kujundada peab ühemõtteliselt jääma koolipidajatele ehk kohalikele omavalitsustele. Haridusministri ja ametiühingu ehk Eesti Haridustöötajate Liidu poolt koolipidajatele peale surutav hariduslepe on kantud usaldamatusest koolipidajate, koolijuhtide ja ka õpetajate vastu. Tsentraliseerimine, otsustamise kaugele ja kõrgele ära peitmine on lepitamatus vastuolus Euroopa Liidu lähimuse põhimõttega.

Rohkem õpetajate aega kulub bürokraatiale.
Hariduslepe paneb koolile ja omavalitsusele suure koormuse formaalsete nõuete täitmiseks ja jälgimiseks. See tähendab, et üha rohkem hakkab aega kuluma teisejärgulistele tegevustele, mis ei ole seotud laste õpetamisega ja toetamisega