Täna kogunenud Parempoolsete volikogu tegi erakonna juhatusele ülesandeks leida võimalus piirata Vene Föderatsiooni kodanike valimisõigust 2025. aasta kohalike omavalitsuse valimistel.

“Tegemist on Eesti julgeoleku seisukohalt äärmiselt olulise küsimusega. Vene Föderatsiooni tegevus on Eesti ja kogu läänemaailma suhtes varjamatult vaenulik. Venemaa on tunginud kallale vabale ja iseseisvale riigile ning seab järjepidevalt kahtluse alla Eesti ja teiste naaberriikide omariikluse,” ütles Parempoolsete volikogu juht Ilmar Raag.

Kodakondsus tähendab kodaniku lepingut riigiga ning inimestel, kes on lepingus Riigikogus terroristlikuks kuulutatud režiimiga, ei saa olla asja Eesti riigi juhtimise juurde, ka mitte kohalikul tasandil. Venemaa on alates 1990. aastatest kasutanud kodakondsust jõupoliitika vahendina, jaganud kergekäeliselt passe ja teinud võimatuks neist loobumise. “Kui küsime endalt, kas terroristliku režiimi kodanikud peaksid saama mõjutada Eesti elu, siis vastus on kindel “ei”,” tõdes Raag. Ta märkis, et Vene Föderatsiooni kodanike valimisõigus on Eesti elu juba mõjutanud, tuues esile eestikeelsele õppele ülemineku venimist kümnete aastate kaupa.”See kahju, mida Eesti saab, on täiesti reaalne, see on juba olemas,” tõdes Raag.

Algatuse teise poolena tuleb leida viis, kuidas mitte tõugata eemale Eestile lojaalseid Vene kodanikke. Üks tee oleks võimaldada Eesti kodakondsust taotleda ka inimestel, kes on juba teinud kõik endast oleneva, et Vene Föderatsiooni kodakondsusest loobuda.

Parempoolsete volikogu peab vajalikuks teema tõstatamist, sest järgmiste kohalike valimisteni on jäänud vaid aasta ning peaministri vahetuse käigus taganes praegune Reformierakonna, Sotsiaaldemokraatide ja Eesti 200 koalitsioon viimasel minutil varasemalt valitsuslepingus sätestatud kavatsusest piirata Venemaa ja Valgevene kodanike valimisõigust.

“Eelmise peaministri juhtimisel sõlmitud koalitsioonileppes oli sees plaan töötada välja õiguslik raamistik Vene kodanike valimisõiguse peatamiseks põhiseadust muutmata. Tänane valitsus on kavast loobunud,” ütles Raag. Ta täpsustas, et kuivõrd parlamendivälise jõuna on Parempoolsete võimalused mõneti piiratud, ei välista erakond selles küsimuses koostööd olukorra tõsidust mõistvate parlamendierakondadega.

Erakond pani volikogul paika ka Parempoolsete volikogu poliitikaloome süsteemi ja moodustas kuus teemapõhist alalist komisjoni.