Parempoolsete analüüsist selgub, et nn julgeolekumaksuga kogutavast 2,5 miljardist eurost jõuab reaalselt riigikaitsesse ainult 659 miljonit ehk 27 protsenti.

“Riigieelarve strateegias näpuga järge ajades tuleb välja, et nn Kolme sotsi koalitsiooni lubatud toekas riigikaitsekulude kasv eksisteerib ainult kõnedes ja pressiteadetes, tegelikkuses jõuab julgeolekumaksust kaitsekuludesse umbes veerand kogutud rahast,” ütles Parempoolsete juhatuse liige Andrus Kaarelson.

Ehmatav pilt avaneb, kui lugeda kokku Kaitseministeeriumi eelarve kasv aastatel 2025-2028 ja võrrelda seda samal perioodil nn julgeolekumaksust kogutava rahaga. Kaarelson tõi esile, et selliste proportsioonide juures on maksutõusude “julgeolekumaksuks” nimetamine mitte lihtsalt vale, vaid otseselt ühiskonnaohtlik tegu – ühekorraga petetakse nii enda arvates Eesti riigi kestmisse panustavaid kodanikke kui ka ettevõtjaid, kes on väljendanud valmisolekut ülla eesmärgi nimel tasuda 2 protsendi suurust ja tähtajalist ettevõtete tulumaksu. “Nn julgeolekumaksust hakati algselt rääkima kui meetmest, mis tagaks kaitseväe küsitud 1,6 miljardit eurot laskemoona tarbeks. Nüüd on selgunud, et sellest lubadusest täidetakse ainult pool, samas kui ülejäänud masutõusudega kogutav raha läheb keskvõimu muudkui paisuvate kulude katteks,” märkis Kaarelson. Nn “julgeolekumaks” kogutakse kokku tänase valitsuse juhtimisel, aga enam kui poole laskemoona ostmiseks mõeldud 1,6 miljardist eurost peab leidma hoopis järgmine valitsus – need investeeringud on lükatud aastatesse 2029-2031. Selmoel toimetades petetakse ka kaitseväe ootusi, lisas Kaarelson.

Ta meenutas, et peaministriks saades ütles Kristen Michal sõna-sõnalt, et “julgeolekumaks” kehtestatakse, et küsida “igaühe panust kindlama Eesti ehitamisse”. Michal tänas eraldi ka neid ettevõtjaid, kes olid selleks ajaks asunud avalikult tulumaksu kehtestamist toetama.
“Nii ülbelt valetamine on esmapilgul uskumatu, kuid numbritega pole võimalik vaielda. Pikalt veniva majanduslanguse ajal on kehtestatud täiendavad maksud mitte selleks, et Eestit kaitsta, vaid hoopis selleks, et jätkata riigiaparaadi prisket elu,” tõdes Kaarelson.

Omaette tähelepanu väärib, et otseselt Eesti kaitsevõime parandamisse läheb Kaitseministeeriumi 659 miljonist ainult pool: 332 miljonit on ette nähtud Ukraina toetuseks. “Parempoolsed mõistavad vajadust Ukrainat aidata. See aga ei pea tähendama, et “julgeolekumaksu” nime all kogutavatest miljarditest peaks otseselt Eesti kaitsevõime tugevdamisse jõudma kõigest murdosa ehk 13 protsenti,” selgitas ta.

Valitsus peab Kaarelsoni sõnul oma prioriteedid otsekohe üle vaatama, Eesti kaitsevõimet sisuliselt parandama, maksutõusudest loobuma ja kulude kokkuhoiuga alustama. “Valedele tuginevate maksutõusude kehtestamine ei tugevda Eesti kaitsevõimet, vaid vastupidi. Maksutõusude järel pikenev majanduslangus teeb meid vaesemaks ning vaesuv ühiskond ei suuda ennast kaitsta,” ütles Kaarelson. Tema sõnul peab valitsus arvestama ka ühiskonna meelestatusega – otsene valetamine hävitab kodanike usu valitsuse võimekusse, see võib omakorda viia riigist võõrandumiseni ja üleüldise ükskõiksuseni.