Riigitöötajate pikem puhkus oli ajalooliselt vajalik meede, kuna 1990. aastatel polnud riigil piisavalt raha, et maksta konkurentsivõimelist palka.
Pikem puhkus ja eripension kompenseerisid palgaerinevust ning pakkusid riigitöötajatele motivatsiooni keerulistes majandusoludes. Toonased hüved olid arusaadavad ja mõistlikud, sest aeg nõudis paindlikke lahendusi.
Tänapäeval on olukord aga täiesti teine. Eesti majandus on 30 aastaga märkimisväärselt kasvanud ja riigitöötajate palgad on tihti isegi kõrgemad kui erasektoris.
See ei ole õiglane ega jätkusuutlik, kuna avaliku sektori töötajatel on lisaks rohkem hüvesid – muu hulgas pikem puhkus. Sellised konkurentsieelised ei ole enam põhjendatud ja moonutavad tööturgu.
Aeg ja olud on muutunud, mistõttu tuleb ka riigitöötajate hüved üle vaadata. Praeguses majanduskeskkonnas, kus riigitöötajate arv ja kulud on märkimisväärselt kasvanud, on pikema puhkuse kaotamine loogiline ja vajalik samm. See ei mõjuta avalike teenuste kvaliteeti, kuid aitab vähendada riigiaparaadi kulusid ja muuta seda tõhusamaks. Riigi roll tööjõuturul peab olema tagada võimalikult vaba ja õiglane konkurents.
Avaliku sektori töötajate pikem puhkus seab erasektori töötajad ebaõiglasse olukorda, eriti väiksemad ettevõtted, kes juba niigi on proportsionaalselt kõige raskemas olukorras.
Peale pikema puhkuse kaotamise tuleb keskenduda sellele, et riigitöötajate arv oleks optimaalne ehk palju väiksem praegusest ja et nende palk vastaks turutingimustele.
Väiksem riigiaparaat vähendab bürokraatiat ja on pikas perspektiivis kasulik nii majandusele kui ühiskonnale tervikuna.
Sellised muudatused aitavad vältida tööjõuturu moonutusi ning tagavad, et nii avalik kui ka erasektor konkureeriksid võrdsetel tingimustel, ilma et riik oma eelistega turgu n-ö solgiks. Ja mis puutub riigitöötajate arvu vähendamisse – see pole inimestele oht, vaid võimalus.
Haritud ja võimekad inimesed leiavad alati tee erasektorisse, kus neist saavad innovatsiooni ja majanduskasvu taganttõukajad. Võimalus riigiaparaati optimeerida tähendab tegelikult majanduse elavdamist ja riigi konkurentsivõime tugevdamist.
Arvamuslugu ilmus Eesti Päevalehes 30.09.2024: https://epl.delfi.ee/artikkel/120325597/kadri-kullman-riigitootajate-pikk-puhkus-on-ajale-jalgu-jaanud