2025. aasta eelarvet lugedes ilmnevad järjest ühiskonnaohtlikud valed, millega tänane nn Kolme sotsi koalitsioon on avalikkust eksitanud.
“Eelarvet lugedes selgub otsekohe, et valitsusliit ei ole lubatud “jõhkraid kärpeid” teinud, vastupidi, kulud on suurenenudki. Edasi näeme, et ka maksutõusudest ja julgeolekukuludest kõneldes ei ole koalitsiooni liikmed olnud ausad,” ütles Parempoolsete juht Lavly Perling. Eesti de facto peaministri Lauri Läänemetsa ja tema koalitsioonikaaslaste Kristen Michali ja Kristina Kallase etteasted eelarve tutvustamisel, kus räägiti julgeolekust ja “rasketest otsustest”, ühisest pingutusest, saavad Perlingu sõnul hoopis teise tähenduse, kui süveneda riigi keskaparaadi lähima paari aasta plaanidesse.
1. vale: kehtestame ajutise “julgeolekumaksu”
“See on tähtajaline ja koos kärbetega,” kinnitas peaminister Kristen Michal nn julgeolekumaksu kohta veel sel suvel. “Eelarvet lugedes on ilmne, et suurem enamus maksutõusudega kogutavast rahast läheb hoopis saamatust riigijuhtimisest tingitud eelarveaukude lappimiseks,” nentis Perling. Riigikaitsesse läheb tuleva aasta enam kui 600 miljoni suurusest eelarvetõusust kõigest 145 miljonit, nüüd ütleb Sotsiaaldemokraatliku Erakonna juht Lauri Läänemets juba, et julgeolekumaks on tulnud, et jääda.
2. vale: ostame 1,6 miljardi eest laskemoona
“Toetus sellele on olemas nii valitsuses kui ka koalitsioonileppe tegemisel,” ütles Kristen Michal mõne nädala eest. Riigieelarvega koos avaldatud järgmiste aastate eelarvestrateegiaid lugedes nähtub, et nn “julgeolekumaks” kogutakse kokku tänase valitsuse juhtimise all, aga näiteks enam kui pool laskemoona ostmiseks mõeldud 1,6 miljardi euro suurusest kulutusest on lükatud hoopis järgmise valitsuse kanda, 2029. ja 2031. aastasse. “See tähendab, et kas jääb ostmata pool lubatud laskemoonast või siis on seda “julgeolekumaksu” kogu aeg teadlikult valetades ajutiseks nimetatud, muud võimalust ei ole,” märkis Perling.
3. vale: makse tuleb tõsta, et võlaspiraalist välja saada
“Kas te tõesti arvate, et ma tahan tõsta neid makse? Millised on alternatiivid? Laenu ei tohi juurde võtta, sest püsikulusid ei saa sealt katta,” ütles toonane peaminister Kaja Kallas 2023. aastal riigikogu ees maksutõusudest rääkides. Selgub, et see toetusavaldus tasakaalus riigirahandusele oli otsene vale, kuivõrd 2025. aasta eelarves tõusevad nii maksud kui ka riigi laenukoormus. 2025. aasta maksukoormuseks kujuneb 35,8% SKP-st, mis on 0,7% võrra kõrgem kui 2024. aastal. Riigi võlakoormus suureneb 2025. aastal aga umbes 930 miljoni euro võrra, 24,3 protsendini SKP-st. “Eelmiste valitsuste otsused alates 2016. aastast teha üle jõu käivaid uusi püsikulusid ning võtta nende maksmiseks laene tähendab, et 2024. aastaks moodustab Eesti riigi võlakoormus koguni 21% SKP-st,” hoiatas Kaja Kallas veel 2023. aastal ühismeedias. “Selgub, et tänane valitsus ongi seesama “eelmine valitsus”, kes teeb üle jõu käivaid otsuseid ja nende tagajärgi laenurahaga katab,” tõdes Perling.
4. vale: avalik sektor tõmbab kulusid koomale
“Meil ei ole mingit muud õigustust küsida inimestelt täiendavat maksuraha riigikaitse kuludeks, kui me neid kärpeid ise ära ei tee,” ütles Kristen Michal paari kuu eest raadios.
“Valelik on rääkida kärpimisest, kui tegelikkuses on riigieelarve kulud 2024. aastaga võrreldes hoopis enam kui 600 miljoni võrra kasvanud,” ütles Perling. Ta lisas, et eelarvest paljastunud valitsuse vassimine on praeguseks juba mõju avaldanud, ettevõtjad tunnevad end petetuna. “Ettevõtete tulumaksu serveeriti avalikkusele ajutise meetmena, viimase võimalusena riigirahandus korda teha. Nüüd näeme aga, et Eesti laenukoormus kasvab, maksud kasvavad, riigi kulud kasvavad. See on liialdamata öeldes petueelarve, mille poolt ei tohiks hääletada mitte ükski riigimehelikult mõtlev Riigikogu liige,” rõhutas Perling.
