Investeeringutoetuste plaan näitab, et valitsus on mõistnud vajadust majandust elavdada, kuid viimati paika pandud meetme ülesehitus ei anna lootust, et Eesti majandus sellest vajaliku kasvutõuke saaks.
Neil päevil sai avalikuks majandusministeeriumi investeeringutoetuste kava, mille kohaselt jagatakse järgmise nelja aasta jooksul investeeringutoetusteks 160 miljonit eurot. “On hea, et valitsus mõtleb majanduse käekäigule,” tunnustas Parempoolsete aseesimees Kristjan Vanaselja. Meetme ülesehitus – ettevõtluskeskkonna halvendamise järel investeeringute rahaga meelitamine – ei anna tema sõnul aga põhjust optimismiks.
Seni on Eesti innustanud välisinvestoreid naabritest parema ettevõtluskeskkonnaga, etteaimatava ja lihtsa maksusüsteemiga ja ettevõtete reinvesteeritud kasumi tulumaksuvabastusega. Vanaselja märkis, et toetusskeemide välja mõtlemise asemel on vaja majanduskeskkonda parandada. “Investeeringud ei lähe Eestist mööda mitte sellepärast, et meil ei pole seni olnud investeeringutoetusi, vaid seetõttu, et Eesti majanduskeskkond on halvenenud,” rõhutas ta.
“Kaalukad välisinvesteeringud – räägime siinkohal miljarditest – tulevad Eestisse, kui me loome nende vastuvõtmiseks soodsa pinnase,” ütles Vanaselja. Selleks tuleb tema sõnul hõlbustada asjaajamist, muuta kiiremaks lubade ja planeeringute protsessid, aidata investoreil üle saada meie ühiskonna puhutisest NIMBY-hoiakust. Suurte tööstusinvesteeringute Eestisse toomiseks tuleb tagada kättesaadav ja mõistliku hinnaga energia ning lahendada tööjõupuuduse probleem.
Praegune valitsuse plaan kõikvõimalike erandite ja toetustega on tema sõnul tavaline nn Lääne-Euroopa skeem, kus kõigepealt muudetakse majanduskeskkond ettevõtlusvaenulikuks ning seejärel hakatakse tegema kõikvõimalikke erandeid mingitele tööstusharudele või ettevõtetele. Tõendeid nn Lääne-Euroopa süsteemi nõrkusest pole vaja kaugelt otsida: endise Euroopa Keskpanga juhi Mario Draghi raport Euroopa Liidu konkurentsivõime kohta sedastab, et EL-i majanduskasv on viimase kahe aastakümne jooksul olnud püsivalt aeglasem kui USA-s. Euroopa Liit ei ole raporti järgi suutnud tuua vajalikke rahvusvahelisi suurinvesteeringuid, et kiirendada uute tehnoloogiate arendamist või luua järgmise põlvkonna tehnoloogiaid.
“See on olemuslikult vale tee, nii loome terved majandusharud, mis sõltuvad ainult riigi toest. Meil on vaja, et Eesti majanduskeskkond ja maksusüsteem oleksid nii head, et investeeringud leiaksid meile tee ka toetusteta. Selmoel saame loota ka kohalike ettevõtete edenemist,” ütles Vanaselja. Valitsuse toetuste süsteem tema sõnul nende küsimustega ei tegele. “Piltlikult võib öelda, et me üritame arteriaalset verejooksu peatada taskust leitud plaastriga,” selgitas ta. Selle asemel tuleb majanduskeskkond korda teha ja sellest ka aktiivselt väljapoole teada anda. “Tuleb luua konkreetne töörühm, mille ainus eesmärk oleks iga päev valitsuse tasandil tegeleda investeeringute toomisega. Seda peaks juhtima mõni rahvusvaheliselt kaaluka mainega isik, näiteks ekspeaminister või miks mitte ka riigipea, kel oleks isiklike kontaktide kaudu hõlpsam ligipääs globaalsete otsustajate juurde,” täpsustas Vanaselja.
Ka praegune nn maksufestival, mille keerises ei oska keegi ennustada, millised on Eesti maksud ühe, kolme või viie aasta pärast, mõjub Vanaselja sõnul pärssivalt nii uutele investeeringutele kui ka kogu majandusele.
