Neil päevil avalikkuse ette paiskunud järjekordne maksuidee – ettevõtete varamaks – pikendab Eesti majanduskeskkonna segaduste perioodi, juhib tähelepanu kõrvale peamiselt: Eesti riigieelarve seab tasakaalu kulude kokkuhoid, mitte maksude tõstmine.
“Lahendused on mujal, kui suurema hulga raha erinevate maksudega kokku korjamises,” ütles Parempoolsete juht Lavly Perling. Praegu toimuv nn maksufestival, kus iga paari päeva tagant tuleb lauale uus idee, kuidas inimeste käest rohkem raha koguda, mõjub tema sõnul rängalt inimeste ja ettevõtete kindlustundele.
Viimase kuu jooksul on räägitud ühtaegu nii ettevõtete tulumaksust, palgafondi maksustamisest, ettevõtete varade maksustamisest, aga ka erimaksust ja lihtsalt “ettevõtte kulust”, tõi Perling esile. “Meediat jälgiv inimene, muidugi ka ettevõtjad, ei tea enam, millest üldse jutt käib. Praegust infomüra jälgides jääb mulje, et varsti kehtestatakse kõik lauale tõstetud maksud. Selline segadus on hävitava mõjuga meie majanduskeskkonnale,” tõdes ta.
See kõik hägustab avalikku debatti ja kinnistab ekslikku arusaama, justkui oleks maksude tõstmine ainus võimalus käpardlikust riigijuhtimisest tingitud eelarvemiinusest lahti saamiseks ja julgeolekuvajaduste katmiseks. “See ei ole nii. Alternatiivid on olemas ja Parempoolsed on need ka selgelt ära sõnastanud,” meenutas Perling. Lahendus on tema sõnul kokkuhoius – automaatselt kasvavate kulude külmutamises, indekseerimise lõpetamises, mitte maksutõusudes.
Riigieelarve kulud on mitu aastat järjest kasvanud umbes miljardi jagu aastas. “Me ei räägi isegi eelarve kärpimisest. Kui 2025. aasta riigieelarve kulupool jätta samasse mahtu 2024. aasta kuludega, oleks juba tehtud suur samm eelarve tasakaalu poole,” ütles ta. Perlingu sõnul on vastuvõetamatu, et valitsus suurendab riigieelarve kulupoolt ja nõuab samal ajal ühiskonnalt raha juurde. “See on pahatahtlik käitumine,” rõhutas Perling. Valitsuse sõnumid ja tegelikkus on tema sõnul omavahel teravas vastuolus – jõhkratest kärbetest kõneledes tegelikult hoopis suurendatakse kulusid.
“Kui keskvõimu kulutused ei mahu Eesti majanduse võimekuse sisse ära, siis ei ole lahenduseks raha juurde küsimine ja uute koormiste määramine,” täpsustas Perling. Maksutõusude järel halvenevad majanduse väljavaated veelgi, niigi mitmendat aastat kestev langus pikeneb. “Kui me võtame ühiskonnalt raha juurde, et jätkata jätkusuutmatult kallist valitsemisviisi, siis ei murra me praegusest puudujäägi keerisest kuidagi välja, vaid jäämegi riigi kulutusi paisutama ja nende katteks laenu võtma ja makse tõstma,” selgitas ta.
