Valitsusliit on väitnud, et riigi rahanduskaose lõpetamiseks kärbitakse märgatavalt riigieelarve kulusid, mitte ei tõsteta ainult makse. Praeguseks on selge, et mõjusaid kärpeid tegelikult plaanis ei ole.
“Mida lähemale jõuavad uue riigieelarve arutelud, seda sagedamini kuuleme jutte “puutumatutest” valdkondadest, kuhu kärpekäärid ei ulatu,” tõdes Parempoolsete aseesimees Siim Kiisler. Näiteks Sotsiaaldemokraatliku Erakonna juht ja Lauri Läänemets tunnistas eile Äripäevas otsesõnu, et kõigepealt tõstetakse eelarvest välja kõikvõimalikud erandid, ning ülejäävast osast kärbitakse kümnendik. “Põhikooli matemaatika ütleb, et sellisel juhul ei saa rääkida 10% suurusest kärpest. See tähendab, et koalitsioon on avalikkusele valetanud,” nentis Kiisler.
Tema sõnul on koalitsioon valinud avalikkuse eksitamise tee, et kinnistada müüti maksutõusude vältimatusest, jätta mulje, et valitsus on kõik endast sõltuva juba ära teinud, enne kui maksumaksjatele uusi koormisi lisama hakkab. “Nüüd näeme, et see lihtsalt ei ole tõsi, kärbetest rääkides on hoopis avalikkust uinutatud, otsitud võimalusi üle võimete elamise jätkamiseks, maksude tõstmiseks,” tõdes ta. Riikliku ülekulutamise jätkamisel ei jõua Eesti riigieelarve aga kunagi tasakaalu, me jäämegi tuludel eest libisevaid kulusid maksutõusude ja laenudega katma.
Tähelepanelik poliitikavaatleja märkas ilmselt kohe koalitsioonilepingu sõlmimise järel, et ehkki peaminister Kristen Michal rääkis riigieelarve kärpimisest 10% võrra, olid välja käidud rahanumbrid siiski hoopis teises suurusjärgus. Näiteks 2025. aasta eelarves lubati avaliku sektori kulusid kärpida 5% võrra, samas kokkuhoidu loodeti sellest sammust 123 miljonit eurot. 2024. aasta riigieelarve kulude pool on 17,67 miljardit, ning kärpida lubatav 123 miljonit moodustab sellest hoopis 0,69, mitte 5 protsenti, tõi Kiisler esile valitsusliitlaste silmamoonduse.
Tegelikult on alternatiivid olemas, nende rakendamine ei tohiks Kiisleri hinnangul üle jõu käia ka praegu ametis olevale nn kolme sotsi valitsusele. Kõige suuremad kärpekohad on tema sõnul sotsiaalvaldkonnas – peame indekseeritud kulude osakaalu riigieelarves oluliselt vähendama, asendama lausalised toetused sihitud meetmetega abivajajatele ja vähendama riigiametnike palgafondi.
“Peale selle tuleb muidugi raha juurde teenida, Parempoolsetel on selleks plaanid olemas,” ütles ta. “Valitsus peab tõsiselt tööle hakkama, et tuua Eestisse suuri investeeringuid ja parandada meie ettevõtluskeskkonda. Mitmendat aastat kestva majanduslanguse tingimustes raha ümberjagamisest jõukuse kasvu loota on pehmelt öeldes naiivne,” tõdes Kiisler.
