Tuleval aastal jääme valitsuse tegevuse tõttu kõik vaesemaks
Täna ilmusid kolm olulist majandusprognoosi. Osutub, et kommertspankade tulevikunägemused on pessimistlikumad kui rahandusministeeriumi ennustus, kahjuks pole ka näha, et praegune valitsus kavatseks avanenud pildile adekvaatselt reageerida.
Mis siis selgus SEB, Swedbanki ja rahandusministeeriumi majandusprognoosidest? Kokkuvõttes võib olla kindel, et inimeste elujärge märgatavalt parandavat majanduskasvu pole kusagilt loota, et inflatsioon tõuseb veelgi ja inimesed jäävad selle kõige keskel märgatavalt vaesemaks: sama raha eest saab osta vähem kaupu ja tarbida vähem teenuseid.
Swedbank ennustab, et maksutõusude ja uute maksude kehtestamise järel on inflatsioon järgmisel aastal 4,4 protsenti, rahandusministeerium usub, et lausa 5%. Enne valitsuse nn maksufestivali, kevadises prognoosis, ootas pank 2,7 protsendi suurust elukalliduse tõusu. Sama hooga langetas pank ka majanduskasvu ootust – varem loodetud 2,7 protsendi pealt 1,5 protsendi juurde.
Riigil on elukalliduse tõusu juures suunda näitav roll. Riiklike kulutuste kärpimine langetab inflatsiooni, samas kui kulutuste suurendamine seda tõstab. Mida siis valitsus selle teadmisega – majandus kidub, kõik läheb kallimaks – teha plaanib? Selgub, et eriti mitte midagi.
Majandusprognoosi tutvustanud rahandusminister Jürgen Ligi teatas hoopis mitut puhku, et praegune olukord on isegi veel hea, et 2009. aastal oli kõik palju halvemini, süüdistas ka mingisugust „pessimismitööstust“, mis Eesti majandusest liiga musta pildi maalib ja sel moel riigirahandusele kurja teeb.
Tähelepanuväärne on ka asjaolu, et hoolimata massiivsetest maksutõusudest ja plaanist isegi ettevõtetele tulumaks kehtestada kavatseb valitsus lisaks ka kõvasti laenu võtta. Veel 2018. aastal oli Eesti riigivõlg tublisti alla 10% sisemajanduse kogutoodangust (SKT), kuid 2028. aastaks ennustab rahandusministeerium selle kerkimist 25 protsendi juurde. Ehk siis kümne aastaga kasvab Eesti riigivõlg oma kolm korda.
Laenu eest tuleb aga teatavasti maksta intresse, 2028. aastaks kulub selleks suurusjärgus pool miljardit eurot aastas. See on raha, mille eest me saaksime investeerida või teenuseid pakkuda, aga praegu läheb see lihtsalt tühja, piiritaguste finantshiidude kasumiks. See summa on võrreldav näiteks kogu Eesti kõrghariduse aastase kuluga.
Ehk siis – valitsus kavatseb jätkata üle võimete elamist, keerata selle nimel pea peale meile edu toonud maksukeskkonna ja veel laenu ka juurde võtta, makstes selle eest kopsakaid intresse. Nii saamatuks riigijuhtimiseks pole valija küll praegusele valitsusele mandaati andnud.
Mis oleks siis adekvaatne reaktsioon tõdemusele, et oodatud kiiret majanduskasvu pole kusagilt paistmas ja kulud ületavad märgatavalt tulusid? Riigimehelik tegu oleks praegu kärpida kulusid ja luua kasvu soosiv majanduskeskkond, et meil tekiks viimaks raha, mille eest teenuseid pakkuda, riigitöötajate palku ja pensione tõsta.
Taoliste püsikulude laenuga katmine ja pidev maksude tõstmine ei ole jätkusuutlik valitsemisviis. Praegusel kursil jätkates on Eesti kiire inflatsiooni toel teel siinse piirkonna kõige kallimaks riigiks, meie toodete ja teenuste konkurentsivõime välisturgudel kahaneb ja inimesed jäävad seeläbi vaesemaks.
Ehk siis riigieelarve kulud tuleb majanduse võimekuse piiridesse kärpida ja sinna külmutada, loobuda maksude tõstmisest ja lõpetada nn maksufestival, kus iga paari päeva tagant mõni uus idee lagedale tuleb. Samal ajal tuleb meelitada Eestisse suuri investeeringuid – selleks peaks looma valitsuse tasandil eraldi struktuuri, mis tegeleks sellega sisuliselt iga päev.
Siinne majanduskeskkond tuleb muuta ettevõtlussõbralikuks, uut kasvu soodustavaks. Ettevõtlust piiravaid regulatsioone ja norme tuleb jõuliselt vähendada, tõsta au sisse ettevõtlik hoiak ja loobuda nn riigiusust, vasakpoolsest mõttekrambist, et just riik teeb alati kõige õigemaid otsuseid, mitte inimesed.
Arvamuslugu ilmus Eesti Päevalehes 27.08.2024: https://epl.delfi.ee/artikkel/120317670/andrus-kaarelson-valitsus-kavatseb-jatkata-ule-voimete-elamist
