Hiljutine rõõmus uudis, et keskmine brutopalk on esimest korda tõusnud üle 2000 euro, peidab endas halba sõnumit Eesti majanduse vaatest: viimase pooleteise aasta jooksul on riigipalgaliste töötajate tasud kerkinud pidevalt kiiremini, kui erasektori palgad.
Viimase kuue kvartali arvestuses edestas avaliku sektori palgakasv olulisel määral ja pidevalt erasektori töötasude tõusu. “Sellest saab järeldada kahte asja. Esiteks, mitu viimast valitsust on toimetanud vastutustundetult, tõstnud riigiteenistujate tasusid majanduslangusest hoolimata. Teiseks, riigieelarveliste töötajate palgafond tuleb praegusel tasemel külmutada ning olla vajadusel valmis ka selle kärpimiseks,” ütles Parempoolsete aseesimees Kristjan Vanaselja.
Riigipalgaliste töötajate erasektorist kiirem plagakasv – näiteks 2023 aasta teises kvartalis kasvasid riigisektori tasud 14,8 protsendi jagu, samas kui erasektori töötajad pidid leppima 10,3 protsendi suuruse palgakasvuga – ei ole normaalne ega jätkusuutlik. “Riik ei peaks omalt poolt kriisi süvendama. Niigi pikaajalise majanduslanguse tingimustes palgasurve suurendamine on vastutustundetu samm, mis teeb langust muudkui pikendades kõik Eesti pered kokkuvõttes vaesemaks,” selgitas Vanaselja.
Riigisektori palgaralli järel on tema sõnul ilmne, et riigieelarves leidub tublisti kokkuhoiukohti. “Avaliku sektori palgafond tuleb külmutada, kuni meil on reaalselt raha, mille eest palku tõsta,” rõhutas Vanaselja. Vajadusel tuleb olla valmis ka palgafondi langetamiseks.
Parempoolsete hinnangul tuleks keskvalitsuse ametnikkonda otsekohe vähemalt viiendiku võrra vähendada. “Praegu ametis olev nn kolme sotsi valitsus ei ole seni näidanud soovi avaliku sektori kulusid langetada, selle asemel plaanitakse tõsta makse, sealhulgas ettevõtetele tulumaksu kehtestada,” tõdes Vanaselja. Tema sõnul jäävad selle plaani täitudes kaotajaks tööinimesed. “Maksutõusud lükkavad edasi uue majanduskasvu, avaliku sektori palgasurve vähendab kohalike eraettevõtete konkurentsivõimet välisturgudel. Uut eelarvet ette valmistav valitsus peaks otsima kokkuhoiukohti, mitte võimalusi ülekulutamise, sealhulgas ametnike palgaralli jätkamiseks,” märkis ta.
Veelgi olulisem on leida võimalused pikaajalise ja naabritest kiirema majanduskasvu tagamiseks, Eestisse uute ja suurte investeeringute meelitamiseks. “Selleks on kõigepealt vaja kasvu soosivat, etteaimatavat majanduskeskkonda. Iga mõne päeva tagant uute ja erinevate maksudega ähvardamine mõjub Eesti ettevõtluskeskkonnale täpselt vastupidi, peletab investeeringuid ja vähendab nii ettevõtjate kui ka tarbijate kindlustunnet,” selgitas Vanaselja.
Esmalt tuleks valitsusliitlastel allkirjastada Eesti tööandjate keskliidu majandusplaan „Ambitsioon on valik“ ja seal toodud põhimõtete järgi ka toimetama hakata, soovitas Vanaselja.
Kindlasti peab jõuliselt vähendama Eestis kehtivaid bürokraatlikke, ettevõtlust takistavaid norme ja regulatsioone. “Peale selle tuleks luua nn investeeringute eriüksus, mis tegeleks valitsuse tasandil iga päev suurte, miljardiliste investeeringute Eestisse meelitamisega,” lisas Vanaselja. Tänane valitsus ei ole Vanaselja sõnul seni astunud ainsatki sammu uue majanduskasvu saavutamiseks ega tutvustanud plaani, kuidas Eestisse investeeringuid meelitada või kohalike ettevõtjate võimalusi parandada.
