Kujutage ette üht toredat õdusat kohvikut, mis on tuntud oma mugava interjööri, suurte kohvitasside ja tasuta wifi poolest. Tudengid teevad seal rühmatöid, ülikooli õppejõud lõunatab, lugedes samal ajal sülearvutist teadusartiklit, turist teeb «kodukontorit» – kõik külastajad hindavad tasuta internetiühendust ja mõnusat töökeskkonda, veedavad seal sageli paar tundi, nautides toitu ja kuuma kohvi. Kohviku omanik Karl on klientide rohkuse üle uhke, kuid otsustab teenida veel veidi lisaraha, kehtestades wifi kasutamise eest tasu, ainult üks euro tund.
Püsikliendid, harjunud tasuta interneti mugavusega, tunnevad end petetuna ja asuvad otsima uusi, endiselt tasuta wifiühendusega kohti. Nagu võlur, kes kaotab oma maagia, kaotab ka Karl oma kohviku eripära ja muutub lihtsalt üheks kohvikuks teiste seas. Rahulolematud kliendid kaovad ja koos nendega ka kohviku tulud.
Samamoodi võib kaheprotsendise ettevõtte tulumaksu kehtestamine kahjustada Eesti ettevõtete rahvusvahelist konkurentsivõimet ja atraktiivsust, põhjustades investorite lahkumist ning majanduskasvu pidurdumist. Nii nagu Karl ja tema kohvik, võivad ka ettevõtted ja riigid avastada, et näiliselt väike muudatus võib tuua suuri ja ootamatuid tagajärgi.
Eestis unikaalne ettevõtte tulumaksusüsteem, kus ettevõtte teenitud kasumilt ei pea maksma tulumaksu enne, kui see kasum jagatakse välja dividendidena või muude kasumijaotuste kujul, on ohus. Mille nimel?
Oletame, et Eesti ettevõtete kogukasum aastas on ligikaudu neli miljardit eurot. Kui kehtestatakse kahe protsendi suurune tulumaks, võiks see tuua riigi tuludesse ligikaudu 80 miljonit eurot aastas. See on ligikaudne hinnang ja tegelik summa võib varieeruda. Loomulikult on valitsuse ülesanne leida tasakaal ettevõtete konkurentsivõime säilitamise ja riigi tulude suurendamise vahel.
Kui Eesti kehtestab selle ettevõtte tulumaksu, kaotab riik ühe oma majanduspoliitika ainulaadsetest omadustest. Praegune süsteem, mis võimaldab ettevõtetel kasumit uuesti investeerida ilma kohese maksukohustuseta, on olnud atraktiivne paljudele ettevõtetele ja investoritele. See unikaalsus on olnud Eesti suur konkurentsieelis – lihtne ja selge ning soodustanud ettevõtlusse investeerimist.
Kuigi ajutiselt võivad maksutulud suureneda, saavad pikaajalised majanduslikud mõjud olema negatiivsed, nagu juhtus ka Karli kohvikuga, sest ettevõtete kasumlikkus ja areng pidurduvad, mille tõttu omakorda väheneb riigi konkurentsivõime ja majanduskasv.
Võimalike negatiivsete mõjude hindamine on vajalik, et teha maksupoliitikas läbimõeldud otsuseid.
Parempoolsed leiavad, et kahe protsendi ettevõtte tulumaksu kehtestamine on esimene samm lõputu maksutõusu teel: maksutõusud, mis on kord juba kehtestatud, avavad ukse järgmistele, mis muudavad Eesti järjest vähem atraktiivseks ettevõtluskeskkonnaks. Kes poliitikutest võiks olla see, kes selle «ajutise» maksustamise lõpetab? Ei saagi seda teha, sest uued kuluallikad luuakse ju laekumiste järgi.
Poliitilised otsused võivad küll muutuda, aga kuna kulutusi ei piirata, leiavad tulevased valitsused järjest uusi põhjuseid, et makse tõsta. Ettevõtted hakkavad aga soodsamaid maksukeskkondi otsima ning viivad investeeringud teistesse riikidesse, kus maksukoormus on väiksem.
Selleks, et Eesti jääks innovatsioonikeskustele atraktiivseks riigiks, et meile tuleksid tipptegijad, tipparenduskeskused ja uued töökohad, kuhu läheksid tööle meie targad noored (selle asemel, et välismaale kolida), peab maksusüsteem olema võimalikult lihtne ja toetama ettevõtlust. Valitsus peab kuulama majandusekspertide arvamusi ning mitte salaja otsuseid vastu võtma ilma võimalikke tagajärgi arvestamata.
Käes on hoogsa kärpimise aeg. Kärpida 80 miljonit on väga võimalik ja seda saab teha ka järgmisel aastal. Ja ettevõtjate usaldus jääks alles.
Arvamuslugu ilmus Tartu Postimehes: https://tartu.postimees.ee/8070380/kadri-kullman-kas-eesti-unikaalsus-jaab-minevikku
