„Ettevõtete tulumaksu kehtestamine ei ole mingi ajutine ja aateline meede, millega parandatakse Eesti julgeolekut. Vastupidi, see oleks pikaajalise mõjuga, põhimõtteline muudatus, mille tagajärgedega peaksime tegelema veel aastaid,“ sõnab Parempoolsete aseesimees ja ettevõtja Kristjan Vanaselja. „Kuna majanduskeskkond maksutõusude tuules halveneb, jääb kiratsema ka riigikassa, seega pole loota, et ükskord kehtestatud tulumaksust enam eales loobuda raatsitaks,“ põhjendab ta.
Esimene ja kõige kiiremini avalduv mõju oleks tema sõnul ettevõtete investeeringute vähenemine. Praegu on investeeritav kasum olnud maksuvaba, see on aidanud Vanaselja hinnangul ka äridel laieneda, uusi töökohti luua ning ühiskonda jõukamaks muuta. „Kasumi maksustamisel see hoog kindlasti raugeb. Eesti majandus on praegu niigi mitmendat aastat languses, see samm annaks kukkumisele hoogu ja pikendaks kiratsemist,“ leiab Parempoolsete aseesimees.
Teine mõju oleks see, et Eesti ettevõtted muutuksid väliskapitalist rohkem sõltuvaks. „Tulumaksuvabastus laseb firmadel omavahenditest investeerida, edaspidi oleks suurem osakaal laenudel,“ märgib Vanaselja. See on halb juba kasvõi sellepärast, et laenude eest tuleb maksta intressi, kuid on veel üks tahk – intressi suurus kõigub Eesti siseriiklikest sammudest sõltumata päris laiades piirides, muutes investeeringute planeerimise raskemaks.
„Euribori mitmekordne tõus paari aasta eest on meil värskelt meeles. Edaspidi oleks taoliste kõikumiste mõju kogu ühiskonnas rohkem tunda, ettevõtete võime kiiresti muutuvates oludes hakkama saada kahaneks,“ kirjeldab Vanaselja. Kõik ülal loetletud probleemid puudutaksid kõige valusamalt väikesi ja keskmise suurusega ettevõtteid, mida on Eestis enamus.
Pikaajalise mõjuna peab Parempoolsete hinnangul arvestama ka sellega, et ettevõtete tulumaksu kehtestades süveneks Eesti niigi pikk majanduslangus, kõik Eesti inimesed jääkisd vaesemaks. Maksude tõstmise majandust pärssiv mõju on tõstatud ka teaduslike uuringutega. Näiteks OECD riike uurides on leitud, et ettevõtte tulumaksu langetamine kümme protsenti tõstab sisemajanduse kogutoodangu (SKT) 0,9 protsendi võrra, üksikisiku tulumaksu langetamine samas mahus tõstab SKT kasvu ühe protsendi jagu.
Eestis on tulumaksuvabastuse mõju uuritud aastaid tagasi, kui mõttekoda Praxis ja Tartu Ülikool leidsid, et Eesti SKT kasvas aastatel 2000 kuni 2008 tänu ettevõtete tulumaksuvabastusele kolme protsendipunkti võrra. Peale selle kasvas kapitali maht majanduses toonase uuringu järgi hinnanguliselt 6-11,2% enam ja tarbimine 0,5-2,7% enam, tööjõu tootlikkuse kasv oli Eestis 11 protsendipunkti suurem kui Lätis ja Leedus. Tulumaksuvabastusel oli toonasel hinnangul eriti positiivne mõju väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete investeeringu mahtudele.
Teine ja ilmselt tähtsamgi pikaajaline tulemus on ühiskonna hoiakute muutus. „Valitsus annab praegu signaali, et ettevõtlik hoiak, enesega ise hakkama saamise võime ei ole vajalik ega kiiduväärne,“ nendib Kristjan Vanaselja. Tema sõnul on see samm edasi nö OÜ-tajate niisama sõnadega vaenamisest. “See on juba otsene suunis: pole vaja püüelda parema elu poole, pole vaja luua töökohti ja väärtusi, parem on elada toetustest ja leppida sellega, mis on,“ räägib ettevõtjast poliitik. Tema sõnul Parempoolsed sellise mõtteviisiga ei lepi.
„Praegu on veel võimalik see asi katki jätta. Kui valitsusliidu poliitikud natuke süvenevad, siis küllap mõistavad nad ka ise, et praegu on vaja majanduskeskkonda parandada, mitte langust süvendada,“ räägib Vanaselja. Ta lisab, et inimestega vesteldes ei paista kuskilt välja, et eestlased ootaksid kõike teadva ja kõike otsustava nanny state’i (riigi kui lapsehoidja – toim) veelgi laiemat levikut. „Eesti inimesed hindavad oma vabadusi. Inimesed, sealhulgas mõistagi ka ettevõtjad, teavad riigist paremini, mida oma teenitud rahaga teha,“ rõhutab Parempoolsete aseesimees.
Ta on seda meelt, et ettevõtete tulumaksu kehtestamise, raha ühest taskust teise tõstmise asemel on vaja seda juurde teenida. Kõigepealt tuleb Vanaselja sõnul võtta kasutusele kulupõhine riigieelarve ja selle järgi otsustavalt kärpima hakata. Järgmiseks tuleb loobuda kulude indekseerimisest, et enam kui 90% riigi kuludest ei suureneks igal aastal automaatselt, poliitilise otsuseta.
Kasvu soosiva majanduskeskkonna huvides tuleb valitsusliitlastel allkirjastada Eesti tööandjate keskliidu majandusplaan „Ambitsioon on valik“ ja rakendada seal toodud põhimõtteid, peale selle harvendada otsustavalt Eesti kehtivaid bürokraatlikke, ettevõtlust takistavaid norme ja regulatsioone. Kindlasti tuleks luua nn investeeringute eriüksus, mis tegeleks valitsuse tasandil iga päev suurte, miljardiliste investeeringute Eestisse meelitamisega, leiavad Parempoolsed.
Arvamuslugu ilmus Delfi Ärilehes 25.07.2024: https://arileht.delfi.ee/artikkel/120310127/parempoolsete-aseesimees-ettevotete-tulumaks-ei-ole-mingi-ajutine-ja-aateline-meede-mis-parandaks-eesti-julgeolekut
