– On kindel, et kõrgem tulumaks vähendab majanduskasvu.
– Tagasipöördumatuid otsuseid tuleb teha aeglaselt ja põhjalikult läbi mõeldes.
– Rahandusminister peab välja pakkuma majanduskasvu suurendava maksulahenduse
Rahandusminister Jürgen Ligi on teadlik, et tulumaksu tõstmine pärsib majanduskasvu, kuid vaatamata sellele ta nõustus sellise sammuga.
Kuna tulumaksu tõstmise tagajärjed on tagasipöördumatud ja negatiivsed, peab rahandusminister kindlasti aja maha võtma ja looma põhjalikult läbimõeldud tõenduspõhise maksulahenduse, mis paneb Eesti majanduse kasvama ning esitama siis selle vabariigi valitsusele sisuliseks arutamiseks ja otsustamiseks.
Uuel rahandusministril Jürgen Ligil on tuline õigus, kui ta ütleb, et tulumaksu tõstmine ahistab majandust ja pärsib investeeringuid-ettevõtmisi otseselt (PM 22.07), kuna seda kinnitavad mitmed teadusuuringud. Näiteks OECD riikides ettevõtte tulumaksu langetamine kümme protsenti tõstab SKT kasvu 0,9 protsenti ja samapalju üksikisiku tulumaksu langetamine tõstab SKT kasvu üks protsent. Sarnaselt on leitud ka ELi riikides, et ettevõtte ja üksikisiku tulumaksu tõstmisel on negatiivne mõju majanduskasvule.
See tähendab, et Jürgen Ligi on tulumaksu tõstmisel nõustunud teadlikult otsusega, mis on tagasipöördumatu ja negatiivsete tagajärgedega. Tema lootusel, et teeme esmalt eelarve korda ja paneme seejärel majanduse kasvama, pole katet, kuna tulumaksu tõstmine viib kindalt Eesti majanduse praegusest halvast seisust veelgi halvemasse seisu.
Amazon.com-i asutaja Jeff Bezos ütles 2016. a kirjas osanikele, et mõnede otsuste tagajärjed on pöördumatud või peaaegu pöördumatud – justkui «ühesuunalised uksed» – ja neid otsuseid tuleb teha metoodiliselt, hoolikalt, aeglaselt, suure kaalutlusega ja konsulteerides.
Näiteks kujutage ette, et te lähete uksest läbi ja teile ei meeldi see, mida te näete teisel pool ust, kuid te ei saa enam tagasi pöörduda sinna, kus te enne olite. Õnneks enamik otsuseid ei ole sellised – need on muudetavad, need on kahesuunalised ja siis te ei pea nende negatiivsete tagajärgedega liialt kaua elama. Sest te võite ukse uuesti avada ja tagasi minna.
Bezos rõhutab, et juhid peavad selgelt eristama esimest ja teist tüüpi otsuseid ning tegema vastavalt kas väga aeglaselt ja põhjalikult läbimõeldult otsuseid, kui need on pöördumatute tagajärgedega, või siis tegema kiireid ja pinnapealsemaid otsuseid, kui need on tagasipööratavad.
Et selline otsustamise meetod väga hästi töötab, on kinnitanud Amazon.com-i erakordne edu Bezose juhtimisel. Lisaks on aeglaste otsuste (aeglase mõtlemise) olemust ja suurt tähtsust tõendanud ja selgitanud ka mainekas nobelist Daniel Kahneman. Ehk Jürgen Ligil on olemas kindalt töötav meetod praeguse raske seisu lahendamiseks. Ja tema vastutus on seda kasutada. Või tagasi astuda.
On ilmselge, et majanduskasvu pärssiva tulumaksu tõstmise ehk Eestile väga kahjuliku otsuse tegemise eest vastutab rahandusminister, kelle ülesanne on pakkuda valitsusele välja põhjalikult läbimõeldud tõenduspõhine maksulahendus. On ju rahandusministri ülesandeks rahanduses tõenduspõhiste otsuseprojektide ettevalmistamine, valikute selgitamine, sisuka arutelu juhtimine ja lõpuks parima võimaliku otsuseni jõudmine.
Paraku praegusel juhul käitub uus rahandusminister nagu kaks tilka vett eelmise rahandusministriga, kes rapsis oma välkarvamustega, kuna tal puudusid tõenduspõhised otsuseprojektid.
Kui rahandusminister läheb praegu pinnapealselt kaasa koalitsioonileppega ja nõustub tulumaksu tõstmisega, käitub ta samavõrd kahjutoovalt, justkui näiteks kirurg, kes küll tõenduspõhiselt teab, et antud ülekaalulisele patsiendile on kõige tõhusamaks raviks bariaatriline kirurgia, kuid ta siiski loobub sellest, kuna teiste erialade arstid leiavad, et antud ülekaalulisele patsiendile võiks määrata ravimeid.
Õigupoolest on sedalaadi asjatundmatud otsused meditsiinis väheusutavad, kuid niisamuti ei peaks asjatundmatuid otsuseid tehtama riigi juhtimisel, sh rahanduses.
Kui mittetõenduspõhises meditsiinis kannatavad ja surevad üksikpatsiendid valedest otsustest, siis mittetõenduspõhiste riigi rahanduse otsuste, sh tulumaksu otsuste tagajärjel kahjustab rahandusminister kõigi 1,3 miljoni eestimaalase elujärge, kuna ta ei ole teinud põhjalikku eeltööd tõenduspõhiste otsuste ettevalmistamisel. Ehk rahandusministril on vajalik ettevalmistustöö jäänud tegemata. Mis on täiesti vastutustundetu.
Niisiis on uuel rahandusministril kohustus ja õnneks veel ka võimalus aeg maha võtta, esitada valitsusele põhjalikult läbimõeldud tõenduspõhine maksude otsuseprojekt, selgitada selles ühe ja teise maksuvaliku kasu ja kahju, luua soodus õhkkond avatud ja sisukaks aruteluks valikute põhjalikul arutamisel ja kaalumisel ning jõuda seeläbi koalitsioonis ühiselt parima võimaliku otsuseni.
Nii tegutsedes jõuab rahandusminister koos valitsusega suure tõenäosusega otsuseni, et parim, mida riik teha saab, on langetada praegust ettevõtete ja üksikisiku tulumaksu, näiteks 20-lt 18-le protsendile (ehk 10 protsenti). Selle tagajärjel kasvaks SKT kaks protsenti, mis teeks 43 miljardist eurost suurusjärgus 860 miljonit eurot aastas. Ja kui langetada tulumaksu hoopis 16-le protsendile, kasvaks majandus 1,72 miljardit eurot aastas.
Need prognoosid järelduvad teadustulemustest. Ja vastavalt nii edasi igal järgneval aastal. Tõsi, need tulemused saabuvad alates paari aasta pärast, kuid need tulevad kindlalt. Niikaua tuleb julgeda võtta sisse kaotus, kärpida oluliselt riigikulusid ja elada negatiivse eelarvega, olgu see nii suur kui iganes. See on täiesti võimalik ja väärib tegemist parema tuleviku nimel.
Teadustulemustest järeldub suure tõenäosusega, et tulumaksu langetamine suurendab majanduskasvu. Ehk risk on siin minimaalne. Selline kasu/riski suhte teadmine võiks aidata rahandusministril ja vabariigi valitsusel käituda maksulahenduses, sh tulumaksu langetamisel riigimehelikult. Palun siis tehke seda.
Arvamuslugu ilmus Postimehes 23.07.2024: https://arvamus.postimees.ee/8064318/mait-raava-uuel-rahandusministril-on-veel-viimane-voimalus-kaituda-riigimehelikult
