Kuigi hommikuse seisuga ei olnud Iisrael kinnitanud rünnakut Iraanile, võib praegu teada oleva info pealt öelda, et rünnak oli väga vaoshoitud, ütles julgeolekuekspert Rainer Saks “Terevisioonis”.
Saks rääkis, et hommikune meediapilt Iraani ründamise ümber oli mõneti veider.
“Tulid teated, et Isfahani ümber on suured plahvatused, aga et tuumarajatisi rünnatud pole. Tundub, et rünnak oli Iraani õhuväebaasi pihta. Aga nüüd on Iraani ametlik meedia hakanud eitama seda ning ka Iisrael pole veel ametlikult rünnakut kinnitanud. Hetkel on segane faas, mis tegelikult on toimunud,” rääkis Saks hommikul kella 7.40 ajal “Terevisioonis”.
Ta lisas, et mingil kujul see rünnak kindlasti toimus ja selle juures on olulised kaks aspekti.
“See oli väga-väga piiratud rünnak, mida Iisrael tegi Iraani vastu. Ja kui Iisrael sellega piirdub, siis tõenäoliselt mingit edasist tulevahetust ei järgne. Kui aga tegemist oli rünnaku ettevalmistava faasiga, siis need ennustused ei oma tähtsust,” sõnas Saks.
Ta selgitas veel, et Iisraeli valik, mida rünnata on suurem ehk rünnatavad objektid ei pea paiknema Iraani territooriumil.
“Aga minu hinnangul oli praegu väga-väga vaoshoitud rünnak ühe sõjalise objekti suhtes, kust väidetavalt varem Iisraeli rünnati,” sõnas Saks.
Julgeolekueksperdi sõnul saab USA Iisraeli mõjutada, aga mitte keelata-käskida ehk lõpuks otsustab Iisrael ise, mida edasi teeb. Saksa sõnul saab aga Iisrael väga hästi aru, et lihtsalt Iraani territooriumi pommitada pole mõtet, sest kahju sellest Iraanile poleks suur.
Rainer Saks peatus põgusalt ka Ukraina abipaketil, mille üle peaks toimuma hääletus laupäeval USA esindajatekojas.
“Praegu tundub, et hääletus toimub. Aga mina küll ei ruttaks eelinfo põhjal kinnitama, et kõik on selge – USA poliitika ei ole enam nii ette-ennustatav. Tõsi, kuna esindajatekoja spiiker Mike Johnson on esinenud jõuliste sõnavõttudega Ukraina toetuseks ning kui seda hääletust ei toimu või midagi vussi läheb, siis oleks see talle poliitiline suitsiid.”
Saksa sõnul on abi muutmine laenuks väga sümboolne ning kui Ukraina peaks seda kunagi tagasi maksma, siis on tingimused Ukrainale sedavõrd soodsad, et see poleks neile probleem. USA abipaketi kiiret mõju hindas Saks ennekõike psühholoogiliseks.
“Ukraina olukord on kriitilisem kui varem, aga mitte katastroofiline. USA abipaketi mõju oleks psühholoogiline. Nad saavad hakata varusid täiendama. Pean silmas õhutõrje vahendeid. Suurtükimoona neil massiliselt juurde hankida pole võimalik. Kõige olulisem on seega psühholoogiline aspekt – ukrainlastel tekib kindlus selles ja ka järgmise aasta esimeseks pooleks, et nad suudavad sõda finantseerida.”
Saksa sõnul läheb abipaketi heakskiitmisest umbes kuu aega, kui see Ukrainale sõjaliselt mõju avaldab.
Halvimaks stsenaariumiks Ukraina jaoks hindas Saks seda, kui Ukraina peaks lähikuudel kaotama suure osa territooriumist Donbassist. “Aga ma ei räägi tuhandetest, vaid sadadest ruutkilomeetritest,” lisas ta.
Artikkel ilmus: err.ee
