Hiina RV on kogu sõja vältel küll näidanud, et nende plaanidega Venemaa agressioon ja pikalt veninud sõda Ukrainas hästi ei sobi, kuid Hiina RV ei soovi kindlasti Venemaa kaotust, kirjutab julgeolekuekspert Rainer Saks.
USA meedias avaldati luureandmetel põhinevaid lugusid, et Hiina RV on oluliselt suurendanud sõjaks vajalike tehnoloogiate eksporti Venemaale. Selline protsess ei tohiks olla üllatav. Hiina RV on kogu sõja vältel küll näidanud, et nende plaanidega Venemaa agressioon ja pikalt veninud sõda Ukrainas hästi ei sobi, kuid Hiina RV ei soovi kindlasti Venemaa kaotust. Hiina abi Venemaale ei ole sealjuures otseses sõltuvuses sõjalisest abist Ukrainale, vaid taotleb Venemaa poliitilise süsteemi ja globaalse seisundi säilitamist.
Valgevene juht tegi küllaltki huvitava avalduse, kommenteerides võimalust, et Valgevene võiks ühineda sõjalise operatsiooniga Ukraina vastu. Tema sõnul ei suudaks Valgevene sellises operatsioonis edu saavutada, kuna Ukraina on Valgevene piiriäärse tsooni väga tugevasti kindlustanud ning seal paikneb 120 000-meheline armeekorpus. Valgevene juhi avaldust saab lugeda ka teistmoodi. Selleks, et üldse alustada mingit sõjalist tegevust Ukraina vastu, peaks Valgevene kuulutama välja sõjaseisukorra ning tegema täieliku mobilisatsiooni riigis. Seda nad teha ei suuda.
Valgevene jätkab loomulikult Venemaa sõjalist toetamist, aga otseselt sõjategevuses osalemata. Veidi suurem on võimalus, et Valgevene võib mingil hetkel võimaldada Venemaal kasutada oma õhuruumi Ukraina-vastaseks rünnakuteks, kuid ka sellise juhtumi tõenäosus on väga madal. Valgevene juht lubas endale sellel teemal üllatavalt mürgise kommentaari. Mäletatavasti paigutas Venemaa eelmisel aastal Valgevenesse raketid Iskander. Valgevene juht Aljaksandr Lukašenka ütles meediale, et selle süsteemiga võiks ju Kiievit tabada. Kuid ta nimetas, et ka suur osa Valgevenest jääks Ukraina rakettide laskeulatusse, sealhulgas suur naftarafineerimise tehas, mis õnneks praegu täiesti töötab.
Valgevene juht vihjab siin sellele, et Venemaa on ise süüdi, et tema naftatehaseid rünnatakse. Eriti peenelt aga osundatakse asjaolule, et Venemaa on nüüd naftatoodete mõttes ka Valgevenest sõltuv. Valgevene juht ei jäta juhust kasutamata, et näidata oma liitu Venemaaga kui kahepoolset suhet, samas kui Venemaal on teda enne sõja algust Ukrainas korduvalt alavääristatud. Valgevene juht üritas mängida ennast avalikult välja kui võimalikku vahendajat Venemaa ja Ukraina vahel, kuid kahtlemata ei võta seda praegu mitte keegi tõsiselt. Suures plaanis üritab Valgevene president aga mõjutada Ukrainat naasma Venemaa huvisfääri, sest Euroopasse integreerunud Ukraina mõjuks tema poliitilisele süsteemile väga ebatervislikult.
Venemaal korraldatakse kärarikkaid reide Kesk-Aasia päritolu migrantide vastu. Üks politseireid tungis ka Kõrgõstani diplomaadi korterisse ja kasutas jõudu politseid huvitavate dokumentidega tutvumiseks. Venemaa jõustruktuurid korraldavad selliseid aktsioone täiesti tahtlikult ning lekitavad visuaalseid materjale nende tegemise kohta ise, nagu ka Kesk-Aasia diplomaadi ründamise kohta. Sellise märatsemisega üritavad võimud jätta muljet, et tegutsetakse otsustavalt ning nii rahustada kodanikke, et nad kontrollivad olukorda. Ühtlasi saab niimoodi kustuda inimeste mälust olukorra enne terrorirünnakut ja terrorirünnaku ajal. Kesk-Aasia võõrtöölistest Venemaa loobuda ei saa ning mõne aja pärast suurem kära lõpeb. Mõned illegaalid saadetakse ka välja, osa satub Ukrainas rindele.
Vene blogidest pärineb info, et üks rahuolematuse eest vanglas viibivaid endisi erivägede ohvitsere Igor Girkin alias Strelkov saab võimaluse liituda vägedega rindel. Kuna ta istub kinni sisuliselt Venemaa juhi isikliku solvamise eest, tähendaks tema sõtta saatmine ainult seda, et puudus ohvitseridest on armees väga tõsine. Otsuse peaks siis heaks kiitma Venemaa juht isiklikult. Esialgu on see veel siiski kuulujutt, mitte fakti kajastus.
Venemaa tegi eile kontinentidevahelise ballistilise raketi katsetuse. Rakett tulistati välja Kapustin Yari polügoonilt Astrahani oblastis (Kaspia mere lähedal) ja lendas Astrahanini Arktikas. See on Venemaa jaoks ebatraditsiooniline aeg sellise katsetuse tegemiseks, nagu ka tulistamine lõunast põhja suunal. Kuna samal ajal oli USA ja mitmed teised andnud tõsise eelhoiatuse, et Iraan ründab loetud tundide jooksul Iisraeli, põhjustas raketi start küllaltki lähedasel alal palju tähelepanu sotsiaalmeedias ning tekitas teatavat segadust.
Pea samal ajal algas ka Hezbollahi korraldatud raketirünnak Põhja-Iisraelile, kus välja tulistati üle 40 raketi. Võib eeldada, et Venemaa raketikatsetus oli ajastatud tahtlikult sellisele momendile ning Venemaa aitas Iraanil sellega ehitada üles strateegilist heidutust.
USA ja teiste riikide väga kärarikas hoiatus Iraani raketirünnaku kohta Iisraelile taotleb ilmsesti heidutada Iraani ning võtta rünnakult ootamatuse efekt. Heal juhul võib Iraan olla ka sunnitud oma plaanidest loobuma. Selleks peaks aga sõjaline surve Iraanile olema märksa tugevam. Iraan võib ka omalt poolt ära kasutada olukorda, kus teda mängitakse välja kui jõudu, kes suudab teha suure rünnaku Iisraelile ning tarbida sellist kuvandit meedias mõnda aega, ilma et reaalset rünnakut toimuks. Kuid pinevust hoiavad üleval näiteks tema kontrollitud jõudude rünnakud Lähis-Idas.
