Põhikooli lõpetamiseks peavad 9. klassi õpilased sooritama lõpueksamid eesti keeles, matemaatikas ja ühes õppeaines omal valikul. Kogu trall hakkab pihta aga juba märtsis, kui algavad gümnaasiumikatsed ja vestlused. Tekib küsimus, milleks üldse põhikooli lõpueksameid sellisel kujul korraldatakse, kui need koolidele piisavalt infot ei anna ning iga kool oma katseid koostab ja ratast leiutab.
Laupäeval toimunud Harjumaa ja Tallinna riigigümnaasiumite ühiskatsed kukkusid küll tehnilistel põhjustel läbi, kuid juba 2025. aastal plaanib riik eesti ja inglise keele põhikooli lõpueksamid teha arvutis. Elektroonsed testid ei ole midagi uut, vaid täiesti õige suund; elektroonilisi ühiskatseid on varem korraldanud nii Tallinna eliitkoolid kui ka Tartu gümnaasiumid, kuid sobiva veebikeskkonna ja toe puudumise tõttu toimuvad paljud ühiskatsed sel aastal taas paberil.
Miks me kulutame koolide, õpetajate ja õpilaste aega erinevatele testidele ning eksamitele, selmet teha maikuus riiklikud e-eksamid, mis on piisavalt rasked ja laiahaardelised? Riik saaks vajalikku tagasisidet ning koolid piisavalt varieeruvad tulemused, mille põhjal õpilasi selekteerida. Saadud punktide põhjal kandideeriksid õpilased soovitud koolidesse ning koolidele tekiks õppima tulla soovivate õpilaste pingerida. Uue seaduse järgi peavad niikuinii kõik endale kooli leidma ja 18. eluaastani edasi õppima.
Keskmise hinde või tunnistuse alusel õpilaste jaotamine on ebaaus, sest koolid ja õpetajad on väga erinevad. Mõni õpetaja usub, et raske õppustel, kerge lahingus, teine õpetaja on leebem ja mõtleb, et mis ma lapsest ikka piinan, panen viie ära – ühe hinne kolm ja teise viis võivad olla sisult samad, ent rangemate õpetajate õpilased jääksid kandideerides nõrgemasse positsiooni. Riiklikud eksamid on vajalikud, sest need tagavad kõigile võrdsed võimalused ning toovad välja murekohad, kui näiteks mõnes koolis saavad õpilased aastast aastasse viisi, aga eksamitel põruvad.
Praegused põhikooli lõpueksamid koostatakse põhimõttel, et tavaline neljaline õpilane, kui pingutab, teeb eksami viiele, kuid nendest tulemustest jääb koolidele väheks. Lisaks eesti keele, inglise keele ning matemaatikaeksamile tuleks taastada ka loodusainete (bioloogia, keemia, füüsika, geograafia) eksam, sest neid tulemusi vajavad reaalkallakuga koolid ning tööturg. Kui tõesti on erikallak, näiteks spordi- või saksa keele klass, siis võib kool koostada lisakatsed.
Nelja laiahaardelise eksami (eesti keel, inglise keel, matemaatika, loodusained) tulemuste põhjal saaks enamik koole õpilase kohta piisavalt tagasisidet, et neil ei oleks vaja veel uusi teste koostada, korraldada ja parandada – see on suur ja raske töö, mida võiks teha koostöös.
Ühiskatsete trall märtsist saati on stressirohke ja kahjulik, sest kõik õppeteemad pole selleks ajaks veel läbitud ning ka kordamiseks jääb vähe aega. Kui riiklikud e-eksamid, mis kataksid ka ühiskatsed, toimuksid mais, jääks õpilastel rohkem aega õppimiseks ning mai viimastel nädalatel, kui õppetööd jääb vähemaks, olekski parem vestlustel käia. Lõpetame õpilaste solgutamise ja peredele mõttetu stressi tekitamise ning ühendame eksamid ühiskatsetega. Arendame koolide ja harno koostöös tõeliselt sisukad ja uuenduslikud e-eksamid, mis kinnitaksid, et me oleme parima haridusega digiriik.
