Kliimaminister Kristen Michali tegevus Euroopas paistab vastutustundetu, tulemuseks võib olla kümnete miljonite kaupa ootamatuid kulusid ja Eesti toidutootjate konkurentsivõime halvenemine.
Märtsi lõpus Brüsselis toimunud keskkonnanõukogu istungil ei kinnitanud Euroopa keskkonnaministrid viimasel hetkel Euroopa Liidu looduse taastamise seadust, mida Eesti toetas. Samal kohtumisel toetas Eesti esialgselt 2040. aasta kliimamuutuste leevendamise eesmärki, mis on 90 protsenti protsenti võrreldes 1990. aastaga.
Ühtsed üldised suured eesmärgid on õilsad, kuid neile järgneb praktiline läbirääkimine liikmesriikide vahel, kellele kui suur kohustuste koorem jääb, sest need kohustused ei ole kunagi võrdsed. Teiste riikide ministrid seisavad oma huvide inimeste huvide, kuna nad teavad, et kui nad seda ei tee, nõutakse neilt koju tagasi minnes vastutust. Esitatakse nõudlikke küsimusi stiilis “minister, kuidas sa meie huvisid kaitsesid?”.
Eestis tundub, et meie valitsuse liikmed on endiselt harjunud, et Euroopa Liidus öeldud seisukohtade eest kodus vastutust ei kanta. Seepärast on seal ka Eesti esindajate hoiak loiult takka kiitev ja mõjusid alahindav.
Eesti kliimaminister Kristen Michal oligi Brüsselis oma sõnavõtus 2040. aasta kliimaeesmärki toetav aga üldsõnaline, mainides et õiglane üleminek ning ühiskonna toetus on olulised. Ta ütles, et eesmärgi saavutamise viiside valik tuleb jätta liikmesriikidele ning läks siis jutuga kiiresti looduse taastamise ja materjalide taaskasutamise olulisuse juurde.
Mitte sõnagi ei öelnud minister eesmärkide jaotuse kohta liikmesriikide vahel, ei maininud detailse mõjuhinnangu vajadust eesmärkide seadmisel majandussektoritele, ei rõhutanud ta ka tööstuse kaasamist ega ühiskondlikku valmisolekut kui eeldusi eesmärgiga nõusolekuks. Küll kõlasid need mõtted mõnegi teise liikmesriigi ministri suust.
Selge on see, et minister esitas praeguse valitsuse seisukohta, mille oli heaks kiitnud riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon (ELAK), kandes ka parlamendi heakskiitvat templit. Või vähemalt peaks see nii olema protseduurireeglite ja hea tava kohaselt.
Euroopa Komisjoni ettepanek sisaldab muuhulgas ka põllumajanduse ja muu maakasutuse emissioonide liitmist ning neile ühise eesmärgi seadmist, suurendades eesmärke mõlemale. Samuti on ettepanekus ka põllumajandusmasinate süsinikdioksiidi emissioonide nulli viimine, ehk tuleb soetada tehnika, mis töötab diisli või bensiinita. Kas Eesti on valmis põllumeeste tänavale tulekuks?
Kohtumise “peakangelaseks” sai aga ootamatult Euroopa Liidu looduse taastamise seadus, mille kohaselt Euroopa Liidus tuleb taastada loodus vähemalt 20 protsenti maa ja mere pindalast. Vastuvõtmine pidi olema vaid pelgalt formaalsus, et kinnitada Euroopa Komisjoni, parlamendi ja nõukogu poolt kokku lepitud sõnastus.
Eesti kliimaminister kiitis selle seaduse kahel käel heaks kui kõige olulisema keskkonnaalase regulatsiooni, mis lahendab muuhulgas nii kliimamuutuste leevendamise kui ka nendega kohanemise probleemid.
Kahjuks Eesti soovid ei täitunud, sest Ungari teatas mõned päevad enne kohtumist, et pole veel valmis selle vastuvõtmist toetama. Kokku ei olnud kaheksa Euroopa Liidu riiki valmis seda seadust heaks kiitma. Nende hulgas näiteks ka Poola, Itaalia, Rootsi ja Soome.
Põhimure oli, et liikmesriikidele ei jäta seadus piisavalt paindlikkust otsustada, mida täpselt teha, samuti praegune raske majanduslik ja geopoliitiline olukord, mis nõuab rohkem kiiret tähelepanu kui looduse taastamine, mille vilju võime näha alles kümnete aastate pärast.
Samuti olid mureks seaduse rakendamise kulud. Näiteks Soomele tähendaks see Euroopa Komisjoni hinnangul 900 miljonit eurot lisakulu aastas. Eestile on prognoositud aastane kulu 38 miljonit eurot ja see arv ei arvesta muudest tegevustest saamata jäänud tulu.
Tundub veidi imelik, et see kulu on heaks kiidetud ilma vähimagi ühiskondliku debatita, eriti praeguses ülikeerulises majanduslanguse olukorras, kui eelarve puudujääk on oodatust suurem ning õpetajatele on võimatu leida kümmet miljonit eurot.
Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariik Belgia püüab liikmesriikidega kokkulepet saavutada ja looduse taastamise seaduse vastu võtta veel enne juulikuud, kui Ungari neilt eesistumise üle võtab. Hoolimata sellest, kas see seadus vastu võetakse või mitte, on lubanud Eesti ühepoolselt jätkata seaduse eesmärkide täitmist.
