Erakond Parempoolsed kinnitab laupäeval oma esimesel volikogu koosolekul muu hulgas osalemise Euroopa Parlamendi valimistel täisnimekirjaga.
Esindajad kõikidest piirkondadest üle Eesti, sealhulgas alles eelmisel nädalal loodud kolmest piirkonnast Tartust, Ida-Viru- ja Pärnumaalt kogunevad, et valida volikogu esimees ja aseesimees ning panna paika sammud teel Euroopa Parlamendi valimistele, kuhu Parempoolsed lähevad täisnimekirjaga.
Laupäeval on päevakorras volikogu esimehe ja aseesimehe valimised, mille järel peab erakonna esimees Lavly Perling kõne poliitilisest olukorrast. Perling ütles ERR-ile, et volikogu toimumine on märk sellest, et erakonnal on tekkinud üleriigiline kaetus. “Volikogus on inimesed, kes hakkavad kujundama poliitikat, tegema koostööd teiste erakondadega ja loomulikult kinnitavad ühel päeval valimiste nimekirjad,” lausus Perling.
Volikogu teises, kinnises osas, arutatakse Euroopa Parlamendi valimistega seotud teemasid. “Meil on koos käinud liikmete juhtrühm, kes on esimesed mõtted paberile pannud. On selge, et me läheme välja Euroopa Parlamendi valimistele, me läheme sinna täisnimekirjaga. Ja homme lepitakse kokku, mis on järgmised sammud, milline saab olema sisu, kampaania ja kõik muu, mis valimiste juurde käib,” rääkis Perling.
Perling ei soovinud veel öelda, kas temast saab ka eurovalimiste nimekirja esinumber, ent tunnistas, et kandideerib. “Esinumbriga on veel aega. Ma usun, et meil on väga tugev nimekiri. Mis puudutab seda konkreetset järjekorda, siis sellest on vara rääkida. Küsimus, kas ma ise osalen Euroopa Parlamendi valimistel, siis jah, ikka osalen,” ütles Perling.
Oktoobri lõpu seisuga oli Parempoolsetel üleval võlgasid 265 000 eurot ja tänaseks on see summa vähenenud 10 000 euro võrra. “Me pingutame selle nimel, et kõik võlausaldajad saavad oma raha kätte. Meil on päris paljud läbirääkimised pooleli. See konkreetne summa ei ole liiga palju vähenenud, aga ma tean seda, et iga kuu seda summat vähendatakse,” sõnas Perling.
Parempoolsete aseesimees Kristjan Vanaselja ütles ERR-ile, et erakonna eesmärk on kõik võlad aasta lõpuks tasuda. “Praegu tundub, et tuleme sellega toime. Sellega me oleme pool aastat tegelenud, et me sellesse etappi jõuaksime,” sõnas Vanaselja.
ERR kirjutas novembrikuus sellest, et Eesti Ühendatud Vasakpartei muudab oma nime ja valib veebruaris toimuval üldkoosolekul uued juhtorganid. Ning seda tegevust korraldab kohtu otsusega määratud Parempoolsete ridadesse kuuluv Keijo Lindeberg.
Perling tõdes, et selline olukord on tõesti pentsik. “Eks ta on mõtlemapanev, et kuidas on üldse võimalik selline situatsioon, et kohus määrab ühe erakonna liikme teise erakonna juhatusse. Ma möönan, et see on pentsik. Kui te panete selle pentsiku olukorra teiste erakondade võtmesse, siis võivad tekkida ikka väga veidrad olukorrad,” lausus Perling.
“Advokaadid kaitsevad riigireetureid ja mõrvareid ka. Ta teeb oma advokaadi tööd. Ja selle advokaadi töö kohta tuleb kindlasti tema käest küsida. Erakonnas on ta lihtliige ja mingit poliitilist rolli ei oma,” kommenteeris Perling.
Suvel oli oht, et Eestimaa Ühendatud Vasakpartei võib minna sundlõpetamisele, kuna erakonna liikmete arv oli langenud alla 500. Tartu maakohtu registriosakonnas käis alates mai algusest vasakpartei suhtes järelevalvemenetlus. Alates augustist on Harju maakohtu poolt määratud Eestimaa Ühendatud Vasakpartei juhatuse asendusliikmeks vandeadvokaat Keijo Lindeberg.
