Kauneim linn on Eestis Tartu… Kes meist ei teaks neid laulusõnu. Paljudele meenub Tartu kaunite ülikooliaastatega, teised on lummatud Tartu vaimust ja siia jäänudki. Kuidas läheb meie kaunil kodulinnal, kas jätkub idüll või on kohaliku omavalitsuse pingelise eelarve tõttu kogunemas linna kohale murepilved?
Mida räägivad arvud Tartu linna kohta? Oktoobri seisuga elab Tartus 98 239 inimest, lisaks 6206 kassi ja 5848 koera, kes küll linnaeelarvesse ei panusta, aga oma rõõmutoov mõju on neilgi. Linna tänavatel näeb rohkesti ilu, sest 2022. aasta seisuga olid Tartu elanikest 54 146 naised ja 43 289 mehed.
Emajõe vasakut kaldapealset kaunistab Mare Mikofi skulptuur 100 000 tartlase sünni tähistamiseks. Paraku on aeg teinud oma korrektiivid ja kuuekohaline arv on jäänud viimasel kümnendil kättesaamatuks – elanike arv on olnud vahelduva eduga langustrendis. Vähem elanikke tähendab vähenevat tulubaasi.
Kui vaadata tartlaste soolis-vanuselist jaotust, võib arvata, et ülikoolideta ei oleks meie tänavad energiast tulvil. Ühe pensionäri kohta on Eestis umbes 2,1 töötavat täiskasvanut, kes peavad tagama vajaliku maksutulu, kuigi hea suhe võiks olla vähemalt üks neljale.
Kuna meeste eluiga on endiselt lühem, kohtab vanemaid austusväärseid üksikuid prouasid Werneri kohvikus aina sagedamini. Mehed, ärge häbenege minna arsti juurde, pöörake rohkem tähelepanu tervislikele eluviisidele, et olla oma kaasale toeks ja seltsiks ka kõrges vanuses!
Rääkides sotsiaalkindlustusest, Tartu linnas on pensionäre umbes 20 protsenti elanikkonnast, peretoetusi saavaid elanikke 6593, puudega isikute sotsiaaltoetust makstakse 10 878 elanikule.
Oleme õppinud elama toetustest ja abivajajate hulk on suurenemas, kuid paradoksaalselt vähenevad võimalused toetusi maksta. Juba praegu on linn sunnitud oma ülesannete ja eesmärkide täitmiseks laenama.
Siinkohal on oluline aru saada muutunud majanduskeskkonnast, SKP on Eestis languses juba eelmise aasta teisest kvartalist saati. Tarbijate ostuvõimet räsivad kiire inflatsioon, kõrged intressimäärad ning planeeritavad maksutõusud. Kaupade ja teenuste eksport on aasta võrdluses langenud 21 protsenti ja tööstustoodang 12 protsenti.
Maksukoormuse tõus vähendab kõvasti nii ettevõtjate kui ka tarbijate kindlustunnet ja Eesti konkurentsivõime on lähinaabritega võrreldes langemas. Sellisest olukorrast saab võitjana välja tulla ainult siis, kui kärpida valitsemiskulusid, vähendada jõuliselt bürokraatiat ja regulatsioone, mis majanduskasvu pidurdavad. Kiirendatud korras tuleb kasutusele võtta Euroopa Liidu tugifondide toetused, et Tartu ei muutuks tagahooviks.
Millest moodustuvad Tartu linna tulud ja kulud? Tartu 2023. aasta eelarve on 274 miljonit eurot. Linna peamine tuluallikas 55 protsendiga põhitegevuse tuludest on tulumaks, 31 protsenti toetused, 11 protsenti kaupade ja teenuste müük, kaks protsenti muud maksud ja üks protsent muud tulud. 123 miljonit laekub eelarvesse füüsilise isiku tulumaksust, mistõttu on linna arengu seisukohalt tähtis töövõimelise elanikkonna kasv ja tõmbekeskuse roll. Sellele aitab kaasa elukeskkonna parandamine ja taristu arendamine, püsivad lennuühendused Riiaga või Helsingisse, et avada tee meie suurima magneti Tartu ülikooli juurde või ärivaldkondade arenguks. Teadus- ja arendustegevuse pidev finantseerimine on vajalik, sest selle tulemusel luuakse rohkem eksporditavaid kaupu ja teenuseid.
Tartu infrastruktuuri investeeringute vaates on Rail Baltic ebaõnnestumine. Olnuks ootuspärane ehitada raudtee mööda olemasolevat raudteetammi ja Tartu kaudu, et toetada talentide, turistide ja kaupade jõudmist Tartusse. Praegu on reaalne oht, et tegemist saab olema alakasutatud taristuosaga ehk üksikute reisijate ja väikeste kaubavoogudega raudteega, mis jääb maksumaksjale suureks koormuseks.
2017. aastal hindas Ernst & Young Rail Balticu projekti kogumaksumuseks 5,8 miljardit eurot, nüüd võime spekuleerida projekti umbes neljakordse kallinemisega, mistõttu ei ole see majanduslikult tasuv ega maksumaksjale jõukohane.
Rail Baltic on nagu ajastu märk: teha suuri ja uhkeid projekte, mille tegelik kasu on küsitav (ERM, Süku, rahvusraamatukogu). Need kõik on olulised projektid, kuid kas osagi neist ei saa(nu)ks teostada, võttes kasutusele olemasolevad ja kasutuseta hooned, või vaadata üle meie tegelikud võimalused. Pigem tuleb lihtsustada vanade muinsuskaitsealuste hoonete renoveerimist nüüdisaegses võtmes, kombineerides oskuslikult vana uuega ja ühendades eri ajastud.
Liigne agarus säilitada, kaitsta ja piirata annab vastupidise tulemuse.
Tartu linna võlakoormus ületab euroala liikmetele lubatut. Tartu linna eelarvet vaadates peab esile tooma suure eelarvepuudujäägi, linn on eelarvesse kirjutanud vajaduse suurendada tänavu laenukohustusi 50,7 miljoni euro võrra. Tegelikult on laene võetud seni umbes kümme miljonit.
Laenata on vaja investeeringute katteks, kuna muidu raha investeeringuteks ei jätku ja eelarve defitsiit püsib. Kui eelmisel aastal oli Tartu linnal laenukohustusi kokku 79 miljonit eurot, siis linna eelarvestrateegia näeb ette võlakoormuse enam kui kahekordistamise lähiaastatel.
Euroala liikmetele on Maastrichti kriteeriumitega sätestatud maksimaalseks lubatud võlakoormuseks 60 protsenti SKTst, kohalike omavalitsuste maksimaalselt lubatav võlakoormus on lihtsustatult öeldes 60 protsenti põhitegevuse tuludest.
Tartu linna võlakoormus ületab seda kriteeriumi märgatavalt. Tõsi, valitsus on lage kergitanud ajutiselt 80 protsendile, kuid see hakkab langema.
Mitmedki kulutused, mis on linna eelarves investeeringute real, ei ole praeguses olukorras enam kõige asjakohasemad. Linna eelarve formaalne tasakaal, kus laene või reserveraldisi näidatakse eelarve tuluna ning kasutatakse eelarve puudujäägi katteks, on silmapete, sisuliselt ületavad kulud tuntavalt tulusid ning eelarve ei ole jätkusuutlik.
Vastutsükliline eelarvepoliitika täidab oma eesmärki kuluauditi ja kärpekava kaudu. Tulubaasi ei ole mõtet suurendada enne, kui on saavutatud kuluefektiivsus ja lõpetatud raiskamine.
Linna investeeringuvajadused on kasvavad, kuid hea majandamine võiks tagada mitte eelarve defitsiidi, vaid tasakaalu ning ülejäägi, mis on tuleviku vaates äärmiselt oluline kriisidega toimetulekuks.
Investeerida tuleb projektidesse ja tegevustesse, mis suurendavad mõõdetavalt ja tulemuslikult tulubaasi. Muuta Tartu atraktiivsemaks investoritele ja linna külastajatele ning parandada linlaste elukvaliteeti on õige eesmärk, kuid rahalisi võimalusi ja tulemuslikkust on vaja paremini mõõta.
Edukuse pant peitub lihtsuses: kõik, mis ei tule meie arengule ja majanduskasvule kasuks, tuleb kõrvale heita, unustamata seejuures mõju keskkonnale.
