New Posts

Kinnitage rihmad, allamäge sõit jätkub täistuuridel!

20 september, 2023

Otsustusvõimetu valitsus lükkas ebapopulaarsed otsused edasi.

Kui peaks ühe sõnaga iseloomustama riigieelarve koostamist, siis on selleks sõnaks kaos. Esmakordselt juhib kriisiaastatel Eestit otsustusvõimetu valitsus, mis suutis omavahel kokku leppida vaid selles, et lükkame raskete ja ebapopulaarsete otsuste tegemise edasi ning kirjutame riigieelarvesse katteta kohustusi.

Kriise on Eestis olnud ka varem ning sellistel aegadel ongi valitsuse laual ainult keerulised valikud. Koalitsioonis on alati mitu erakonda ning igaühel neist on omad vaated ja huvid. Peaministri ülesanne on valitsus meeskonnana tööle panna, et otsused saaks tehtud. 1990-te pöördelisel ajal sai Mart Laar sellega hakkama. Andrus Ansipi peaministriks oleku ajal pandi kokku „krokodillide komisjon“ ning saadi samuti hakkama. Kärbiti kulutamist ja toetusi.

Seekord on aga kõik teisiti. Reformierakond ja peaminister Kaja Kallas said märtsikuus Eesti ajaloo suurima valimisvõidu. Oodatud kindlakäelist riigijuhtimist aga ei ole ega paista ka tulevat. Riigirahanduse halb olukord ja Eesti majanduse halvenev väljavaade ei saa olla Reformierakonnale mitte mingiks üllatuseks.

Sellest on lakkamatult rääkinud analüütikud, ettevõtlusorganisatsioonid ning ka valitsuse enda eelarvenõukogu. Aega ettevalmistusi teha oli küll ja küll, seda enam, et alates 2021. aasta jaanuarist on rahandusministri portfell olnud Reformierakonna käes.

Reformierakond ja Kaja Kallas ei saanud riigieelarve koostamisega hakkama. Tekkinud kaost jäävad meenutama järgmised tõsiasjad.

Vajalikud kärped jäeti tegemata.

Riigi püsikulud, bürokraatia ja riigipalgaliste arv on Eestis aastaid kasvanud. Senise kulutamistempo jätkudes on puudujääk riigieelarvesse sisse programmeeritud. Kohe pärast riigikogu valimisi tõdes Reformierakond, et riigirahanduse olukord on tõsine ja tuleb asuda kärpima. Nüüd selgub, et tegelikult mõjusat kärpimist ei tulegi. 2025. aasta eelarvesse plaanitakse vaid kosmeetilised 150 miljonit eurot kärpeid, mis on pealegi sisustamata.

Eelarvestrateegiat ei saadudki kokku. 

Nädalavahetus Vihula mõisas pidi aitama ministritel vaidlused ära pidada ning eelarveküsimustes kokku leppida. Teisipäeval selgus, et töö jäi Vihulas tegemata. 2025. aasta eelarve tulupoolelt on 400 miljonit puudu, selle asemel on „Exceli rida“ ning peaminister kutsub avalikkust pidama debatti, kust puuduv raha leida. Olematu raha kulutamise osas on aga valitsusel plaanid tehtud.

Kas peaminister valmistub lahkuma?

Peaminister Kaja Kallase eilsetest sõnavõttudest jäi kõlama, et ebapopulaarsed otsused lükatakse edasi. Uued maksutõusud lükkuvad 2025. aastasse. Kasvava puudujäägi katmine, kas siis kärbete või veel täiendavate maksutõusudega lükati samuti edasi. Kõrvalt vaadates paistab, et peaministrit huvitab vaid 2024. aasta algus ning mis riigirahanduse ja majandusega edasi saab, see valitsusjuhile korda ei lähe.

Majanduse taaskäivitamise plaan puudub.

Teine suurem ootus riigi kulupoole kärpimise kõrval oli, et valitsus astub konkreetseid samme majanduse taaskäivitamiseks ning ettevõtjatele kindluse andmiseks. Neid sõnumeid ei tulnud. Selle asemel leppis peaminister suurpankade juhtidega kokku, et pangad maksavad riigikassa täitmiseks ennaktempos dividende. Teisisõnu leppis peaminister kokku, et pangad pumpaks kiirkorras raha Eestist välja. Selle asemel, et soodustada investeeringuid Eesti majandusse ning ettevõtete ja inimeste juurdepääsu kapitalile.

Valitsus ei saa majandusest aru.

Eelarvekaosega samal ajal jätkab ülejäänud riigiaparaat bürokraatia juurdetootmist ja riigilõivude tõstmist. See kõik ainult süvendab ettevõtjates ebakindlust ning motiveerib investeeringuid kas edasi lükkama või tegema neid väljaspool Eestit. Parempoolsed on juba mõnda aega pakkunud, et kehtestame mõneks ajaks ettevõtlusrahu ehk ei koorma ettevõtteid uute regulatsioonide ning tarbetu asjaajamisega.

Reeglid ei olegi enam täitmiseks.

Viimaseks hapuks kirsiks tordil on rahandusminister Mart Võrklaeva plaan loobuda riigieelarveseaduses kehtestatud reeglite järgimisest ning asendada need Euroopa Liidu lõdvemate reeglitega. Ikka selleks, et õigustada pikaajalist eelarvepuudujäägis elamist. Selle plaani teostumisel näeme 1995. aastal asutatud Reformierakonna ideelist lõppu. Kas nüüd on Reformierakonnal plaanis võtta omaks vahemereriikide põhimõtted, kus eelarvereeglid on enamasti olnud loominguliseks tõlgendamiseks, mitte täitmiseks?

Kokkuvõttes ütles valitsus riigieelarve koostamisega avalikkusele üht: kinnitage rihmad, allamäge sõit jätkub täistuuridel!